Euroopa Kontrollikoja uue aruande kohaselt on väga ebatõenäoline, et EL täidab oma eesmärgi saavutada 2030. aastaks maailma kiibiturul 20% turuosa. ELi 2022. aasta kiibimääruse pakett andis Euroopa kiibisektori arengule küll hoogu juurde, kuid selle toel tehtud investeeringutest tõenäoliselt ei piisa, et ELi positsiooni pooljuhtide valdkonnas oluliselt parandada.

Kiipidel on tänapäeva elus oluline roll ning COVID-19 pandeemia ajal maailmaturul valitsenud kiipide nappus tõi esile nende kriitilise tähtsuse majanduse jaoks. Euroopa Liidu digikümnendi strateegias seati liidule eesmärk, mille kohaselt peaks EL tootma 2030. aastaks 20% maailma tipptasemel kestlikest mikrokiipidest. Euroopa Komisjon on oma strateegia elluviimisel mõistlikul määral edenenud. Audiitorid leidsid sellegipoolest, et soovide ja tegelikkuse vahel on endiselt suur lõhe.

„EL peab kiiresti kontrollima oma kiibisektori strateegia elluviidavust,“ ütles auditi eest vastutav kontrollikoja liige Annemie Turtelboom. „Tegu on kiiresti areneva valdkonnaga, kus valitseb tihe geopoliitiline konkurents, ning meie arengu kiirus ei ole veel kaugeltki selline, mida me oma ambitsioonide saavutamiseks vajaksime. Eesmärk saavutada 20% turuosa oli algusest peale pigem püüdlus kui realistlik siht – selle saavutamiseks peaksime 2030. aastaks oma tootmisvõimsusi ligikaudu neljakordistama. Senist edenemist arvestades oleme me sellest aga veel väga kaugel. Euroopa peab olema konkurentsivõimeline ning Euroopa Komisjon peaks oma pikaajalise strateegia ümber hindama, et see vastaks tegelikule olukorrale.“

Euroopa Komisjoni eraldab vaid 5% kiibimääruse paketi raames 2030. aastaks tehtavatest hinnangulisest kulutustest (4,5 miljardit eurot 86 miljardist). Ülejäänu peaksid investeerima liikmesriigid ja kiibisektori ettevõtted. Võrdluseks võib tuua, et maailma suurimad pooljuhtide tootjad kavandasid ajavahemikul 2020–2023 investeerida 405 miljardit eurot, mida on kiibimääruse paketis kavandatust suurusjärkude võrra rohkem.

Audiitorid märgivad ka, et Euroopa Komisjonil ei ole volitusi koordineerida liikmesriikide investeeringuid ELi tasandil, et need oleksid kooskõlas kiibimääruse paketi eesmärkidega. Lisaks puuduvad kiibimääruse paketis selged sihtarvud ja seirekord ning on raske aru saada, kas selles võetakse asjakohaselt arvesse tööstuse praegust nõudlust tavaliste mikrokiipide järele.

ELi kiibisektori konkurentsivõimet ja kiibimääruse paketi rakendamise edukust mõjutavad ka mitmed muud olulised tegurid. Need hõlmavad näiteks sõltuvust toorainete impordist, kallist energiat, keskkonnaprobleeme, geopoliitilisi pingeid ja ekspordikontrolli ning oskustööliste nappust. Lisaks koosneb ELi kiibisektor suhteliselt väikesest arvust suurettevõtetest ja väga investeerimismahukatest projektidest, mis tähendab ka rahastamise koondumist. Seetõttu võib mõne konkreetse projekti tühistamisel, hilinemisel või ebaõnnestumisel olla märkimisväärne mõju kogu sektorile.

Kokkuvõttes leidsid audiitorid, et kiibimääruse paketi abil ei suudeta tõenäoliselt märkimisväärselt suurenda ELi osa kiibiturul ega saavutada maailmaturul eesmärgiks seatud 20% suurust turuosa. Isegi ühes Euroopa Komisjoni 2024. aasta juulis avaldatud prognoosis hinnatakse, et hoolimata tootmisvõimsuse eeldatavast märkimisväärsest suurenemisest kasvaks ELi turuosa selle kiiresti kasvava turu ülemaailmses väärtusahelas üksnes vähe ja saavutaks 2030. aastaks 11,7% (2022. aastal oli see 9,8%)

Taustteave

2022. aasta veebruaris võeti ELi tööstuspoliitika osana vastu kiibimääruse pakett, mille eesmärk oli reageerida COVID-19 pandeemia põhjustanud häiretele ülemaailmses tarneahelas. Kiibimääruse paketi eesmärk oli võidelda kiipide nappuse vastu ja tugevdada tehnoloogia vallas ELi juhtpositsiooni. Kiibimäärus jõustus septembris 2023.

Kiibimääruse paketile eelnes 2013. aasta strateegia, mille eesmärk oli tugevdada mikro- ja nanoelektroonika sektorit. Kuigi ELi mikrokiipide tootmisvõimsus on alates 2013. aastast märkimisväärselt suurenenud, ei suutnud EL pidada sammu ülemaailmse kasvuga, mistõttu on ELi turuosa maailmaturul vähenenud.

Kiibimääruse pakett koostati kiirustades ja osaliselt vastusena COVID-19 pandeemia järgsele kiipide nappusele. Seetõttu ei kasutatud täiel määral õigusaktide ettevalmistamisel tavaliselt järgitavaid menetlusi, nagu varasemate strateegiate hindamine ja ettepaneku mõju analüüs.

Euroopa Komisjon peaks esitama kiibimääruse paketi esimese vahehindamise ja läbivaatamise tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2026. aasta septembriks.