Euroopa Kontrollikoja uue aruande kohaselt ei ole EL oma pädevuse piires tõhusalt toetanud täiendavate pensionide väljatöötamist, mis täiendaksid riiklikke pensione ja aitaksid tagada ELi kodanikele piisava pensionisissetuleku. Arvestades ELi vananevat elanikkonda, ei ole Euroopa Komisjon ega Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) suutnud tugevdada tööandjapensionide rolli ELi riikides ega hoogustada personaalse üleeuroopalise pensionitoote (PEPP) kasutuselevõttu. Käesolev aruanne esitatakse ajal, mil komisjon kavatseb hoiuste ja investeeringute liidu kavade raames läbi vaadata tööandjapensionifondide ja üleeuroopalise toote õigusraamistikud, et suurendada nende tõhusust ja atraktiivsust.

Pensioniskeemidel on oluline roll sotsiaalkaitses ja ELi kapitaliturgude tugevdamises. Kuigi pensionide eest vastutavad ELi liikmesriigid, on ELil reguleerimisvolitused piiriülese liikuvuse, tarbijakaitse ja siseturu valdkonnas. Kuna paljude ELi riikide riiklikel pensionisüsteemidel on probleeme pensionide piisavuse säilitamisega, on EL koostanud tööandjapensionifondidele aluseeskirjad ja pannud aluse kogu ELi hõlmavale personaalsele pensionile.

„ELi riikides, mis seisavad silmitsi demograafiliste ja eelarveprobleemidega, peaksid täiendavad pensionid muutuma üha olulisemaks,“ ütles aruande eest vastutav kontrollikoja liige Mihails Kozlovs. „Kahjuks ei ole ei tööandja rahastatavad pensionid ega kogu ELi hõlmav personaalne pension vastanud ootustele, eriti piiriülese tegevuse puhul. Nende tugevdamiseks tuleb astuda täiendavaid samme.“

Hoolimata mitmest komisjoni algatusest ei ole praegu ei piiriülestel tööandjapensionidel ega üleeuroopalistel pensionitoodetel ELi täiendavate pensionide turul olulist rolli. Kuigi tööandja kogumispensioni asutuste hallatavate varade maht on hinnanguliselt 2,8 triljonit eurot ning nad teenindavad ligikaudu 47 miljonit töötajat ja pensionäri, on nende piiriülene tegevus jätkuvalt koondunud vähestesse riikidesse, kus tööandja rahastatavad pensionid olid juba traditsiooniliselt juurdunud. See on peamiselt tingitud teguritest, mis ei kuulu ELi pädevusse, kuid audiitorid juhivad tähelepanu ka sellele, et EL on kehtestanud piiriülestele fondidele lisanõuded, mis seab nad veelgi ebasoodsamasse olukorda.

Üleeuroopaline pensionitoode on kehtinud alates 2022. aasta märtsist ja peaks pakkuma alternatiivi töötajatele, kes säästavad pensionipõlveks ülekantava piiriülese toote kujul. Maksusoodustuste puudumine ning kulude ja tasude regulatiivne 1% suurune ülempiir on aga selle atraktiivsust vähendanud. 2025. aastal on turul ainult üks PEPP. Seni on kasutuselevõtt olnud äärmiselt väike – vähem kui 5000 säästjat ja vähem kui 12 miljonit eurot hallatavate varadena.

Mida lähemale kodanikud pensionile jõuavad, seda olulisem on nende jaoks juurdepääs terviklikule pensioniteabele. ELi kava suurendada läbipaistvust kapitaliturgude liidu raames on siiski andnud vähe tulemusi. Endiselt puudub ülevaade riigi-, tööandja- ja personaalsetest pensionidest, mis aitaksid inimestel mõista kogu tulevast pensionisissetulekut. EIOPA on küll algatanud meetmeid tööandjapensioni skeeme käsitleva teabe parandamiseks, kuid sissemaksete tegijatel ja soodustatud isikutel ei ole alusvaraks olevate fondide tootluse, sealhulgas töötajate kulude ja pensionäride tulu kohta täiesti läbipaistvat teavet. See on väga oluline, sest mõned pensionid sõltuvad investeeringute tootlusest, mistõttu tuleb ka tööandjapensionifonde tõhusalt kontrollida. Vaatamata jõupingutustele ei olnud EIOPA-l siiski võimalik tagada järjepidevaid järelevalvetavasid kogu ELis. Selle põhjuseks on EIOPA algatuste vähene kasutamine riiklike ametiasutuste poolt ja minimaalse ühtlustamise raamistik, mis EIOPA tegevust reguleerib.

Taustteave

Tavaliselt on ELi pensionisüsteemid üles ehitatud kolmele sambale. Esimene sammas on riiklikud ja kohustuslikud pensionid, mida täiendavad teise samba alla kuuluvad töötasuga seotud tööandjapensionid, ja kolmas sammas hõlmab muid personaalseid pensione. Tööandjapensionid on pensioni kogumisskeemid, mille tööandjad on oma töötajate jaoks loonud. On kahte liiki skeeme: määratud väljamaksega ja määratud sissemaksega skeemid. Mitteriiklike pensionitoodete majanduslik tähtsus töötajate pikaajaliste säästude ja pensionisäästude haldamisel on ELi riikides väga erinev. Mõningates liikmesriikides moodustavad tööandjapensionid suurema osa pensionitulust kui riiklikud pensionid. Tööandjapensionide sektor on koondunud vähestesse ELi riikidesse ja mõnes seda polegi. Näiteks Taanis ja Madalmaades ületavad tööandja kogumispensioni asutuste hallatavad varad või muud tööpõhised personaalsed pensionid riigi SKPd.