Väärinfo ehk desinformatsioon on organiseeritud ühiskondades tõsine probleem. Kuna Euroopa Parlamendi valimised toimuvad vaid loetud päevade pärast, on ELi institutsioonid loomulikult teadlikud nendega kaasnevatest riskidest ja ohtudest. Euroopa Kontrollikoda on ka varem avaldanud aruandeid ELi mõjutavast desinformatsioonist ning küberturvalisusest ELi institutsioonides, organites ja asutustes. Meie 2021. aasta eriaruandes väärinfo kohta leiti, et selle küsimusega küll tegeleti, kuid seda ei ole veel lahendatud, ning audiitorid soovitasid tõhustada ELi reageerimist väärinfole ja parandada selle töö koordineerimist. Peamine järeldus meie 2022. aasta küberturvalisuse auditiaruandest oli aga see, et ELi asutused peaksid suurendama oma küberturvalisuse alast valmisolekut. Mõlemad aruanded on endiselt vägagi aktuaalsed.
Sotsiaalmeedia ja uued tehnoloogiad on suurendanud väärinfo või eksitava teabe sihtrühmadeni jõudmise ulatust ja kiirust, olgu see siis tahtlik või tahtmatu. Nagu märkisime oma 2021. aasta väärinfot käsitlevas eriaruandes: „Igasugune katse avalikku arvamust pahatahtlikult ning sihilikult õõnestada või manipuleerida kujutab endast tõsist ohtu ELile endale.“ Samal ajal on väärinfo vastu võitlemine suur väljakutse: EL peab väärinfoga võideldes vältima oma põhiväärtuste, näiteks arvamus- ja sõnavabaduse rikkumist. Eriaruandes keskenduti ELi väärinfo vastu võitlemise tegevuskavale, mis avaldati 2018. aastal. Meie audiitorid jõudsid järeldusele, et tegevuskava oli toonud kaasa positiivseid arengusuundumusi, kuid ei olnud täitnud kõiki oma lubadusi. Esitasime Euroopa Komisjonile ja Euroopa välisteenistusele kuus selget soovitust ning palusime neil nende põhjal tegutseda.
ELi asutused on omavahel tihedalt seotud ning ühe asutuse nõrgad kohad võivad tekitada turvaohte ka teistele. Vaid kaks aastat tagasi märkisid meie audiitorid, et ELi asutuste vastu suunatud küberrünnete arv kasvab järsult ja et küberturvalisuse alane valmisoleku (erinev) tase ELi asutustes ei vasta kasvavale ohule. See on oluline, sest ELi institutsioonid, organid ja asutused on huvipakkuvad sihtmärgid võimalike ründajate jaoks. Need on eelkõige rühmitused, kes suudavad toime panna väga keerukaid hästi varjatud rünnakuid küberspionaaži ja muudel pahatahtlikel eesmärkidel. Sellistel rünnetel võivad olla märkimisväärsed poliitilised tagajärjed, need võivad kahjustada ELi üldist mainet ja õõnestada usaldust liidu institutsioonide vastu. Seetõttu rõhutasid meie audiitorid, et EL peab suurendama jõupingutusi oma organisatsioonide kaitsmiseks, ning esitasid kolm peamist soovitust.
2023. aastal esitas kontrollikoda arvamuse kavandatud meetmete kohta, mille eesmärk on tugevdada ELis solidaarsust ja suutlikkust küberohte ja -intsidente avastada, nendeks valmistuda ja neile reageerida. Meie audiitorid kiitsid heaks ettepaneku eesmärgi tugevdada ELi kollektiivset kübervastupidavusvõimet. Samas tõid nad esile ka mõned riskid, näiteks ohu, et Euroopa küberkilbi toimimine ja selle jätkusuutlikkus võivad muutuda sõltuvaks ELi eraldatavast rahastamisest, et selle toimimist hakkab takistama ebapiisav teabevahetus ning et ettepanekuga kehtestatud meetmed muudavad kogu ELi küberturvalisuse valdkonna ülesehituse keerukamaks. Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu vaheliste läbirääkimiste tulemusena on nüüd ELi seadusandjate laual kübersolidaarsuse õigusaktide pakett.
Eespool nimetatud aruanded aitavad suurendada teadlikkust desinformatsiooniga seotud riskidest ja ohtudest. Enne 6.–9. juunil 2024 toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi soovitame tutvuda ka Euroopa Komisjoni ja audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühma algatatud kampaaniaga, et suurendada teadlikkust desinformatsiooni ohtudest. Kampaania sisaldab videot ja praktilisi nõuandeid selle kohta, kuidas väärinfot avastada.