Ühtne kriisilahenduskord on ELi süsteem maksejõuetuse äärel olevate pankade nõuetekohaseks likvideerimiseks pangandusliidus, et vältida kulukaid päästemeetmeid. Euroopa Kontrollikoja uue aruande kohaselt on 2015. aastal loodud ühtne kriisilahenduskord teinud edusamme pankade kriisilahenduse ettevalmistamisel. Audiitorid leiavad siiski, et teatavates olulistes valdkondades on vaja võtta täiendavaid meetmeid. Ühtne Kriisilahendusnõukogu peaks kehtestama kõik asjakohased kriisilahendust kujundavad poliitikameetmed ning tegelema puudustega oma kriisilahenduse kavandamise kvaliteedis, õigeaegsuses ja järjepidevuses. Seadusandjad peavad lahendama muud olulised küsimused, nagu kriisilahenduse rahastamine ja pankade riigisiseste maksejõuetusmenetluste ühtlustamine.
Ühtse kriisilahenduskorra õigusraamistikuga nähakse ette vahendid pankade likvideerimiseks, kui kriisilahendusasutus – oluliste ja piiriüleste pankade puhul kriisilahendusnõukogu ja nende jurisdiktsiooni kuuluvate vähem oluliste pankade puhul liikmesriikide kriisilahendusasutused – on otsustanud, et maksejõuetu panga suhtes ei saa kohaldada tavapärast maksejõuetusmenetlust vastavalt riigisisesele õigusele. Kriisilahenduse ettevalmistamiseks peavad ametiasutused koostama iga panga jaoks kriisilahenduse kavad ja neid üldjuhul igal aastal ajakohastama.
„Ühtne kriisilahenduskord on viimastel aastatel teinud edusamme, kuid vaja on võtta täiendavaid meetmeid, et nõuetekohaselt kavandada maksejõuetute pankade nõuetekohast likvideerimist,“ ütles aruande eest vastutav kontrollikoja liige Rimantas Šadžius. „Leidsime, et poliitikas ei ole veel kõiki asjaomaseid valdkondi käsitletud ega puudusi leitud. Kriisilahenduse kavade kvaliteet paranes, kuid need ei olnud alati nõuetega kooskõlas. Lisaks ei ole SRB nõuetekohaselt kindlaks määranud ega käsitlenud panga kriisilahenduskõlblikkust takistavaid asjaolusid. Nende puuduste kõrvaldamine aitaks tagada, et maksumaksjad ei peaks taaskord kõike kinni maksma“.