Euroopa Kontrollikoda avaldas täna oma 2022. aasta ja järgnevate aastate töökava, milles tutvustatakse tema strateegilisi valdkondi ja auditiprioriteete. Need hõlmavad paljusid küsimusi, mis kajastavad ELi ees seisvaid peamisi ülesandeid ja mureküsimusi. Nende hulgas on eelkõige ELi reageerimine COVID-19 pandeemiale ja liidu püüdlused võidelda kliimamuutuste vastu. Audiitorid kontrollivad neid ja teisi valdkondi, et teha kindlaks, kas EL kasutab maksumaksjate raha tõhusalt oma volituste ja kohustuste täitmiseks.
Ülemaailmne COVID-19 pandeemia avaldab suurt mõju Euroopa kodanike elule ja tõenäoliselt jätkub see veel mõnda aega. Samal ajal viib EL ellu ka oma püüdlused võidelda kliimamuutuste vastu ning liikuda kaasaegsema, ressursitõhusama ja konkurentsivõimelisema majanduse suunas. Selle tulemusena saavad COVIDi-järgsed taasteprogrammid ja kliimamuutuste vastu võitlemise meetmed enneolematus ulatuses ELi rahalist toetust.
Kontrollikoja töökava 2022+ on koostatud neid konkreetseid ülesandeid silmas pidades. See sisaldab loetelu 79 eriaruandest ja ülevaatest, mida ELi audiitorid kavatsevad lähiaastatel avaldada. Need väljaanded on seotud strateegiliste prioriteetsete valdkondadega. Näiteks on kavas koostada 16 aruannet kulu- ja poliitikavaldkonna „ELi reageerimine COVID-19-le ja kriisijärgne taastumine“ kohta, mis käsitlevad selliseid teemasid nagu COVID-19 vaktsiinide hankimine ja liikumisvabadus pandeemia ajal. Kontrollikoda avaldab ka rea auditileide ELi taaste- ja vastupidavusrahastu kohta, mille raames antakse 672,5 miljardi euro ulatuses toetusi ja laene, mida kasutatakse investeeringute ja reformide toetamiseks, keskendudes ökoloogilisele ja digiüleminekule. Rubriigi „Kliimamuutused, keskkond ja loodusvarad“ kohta avaldab kontrollikoda 17 aruannet, sealhulgas biokütuste, energia maksustamise, ebaseadusliku kalapüügi ja loomade transpordi kohta.
Hõlmatud on ka paljud muud ELi kulu- ja poliitikavaldkonnad. Näiteks prioriteetse valdkonna „Julgeolek ja Euroopa väärtused“ puhul kontrollivad audiitorid ELi välistegevust – näiteks hinnates seda, kuidas EL tegeleb rände algpõhjustega Aafrikas ja analüüsides ELi rahalist toetust pagulaste abistamiseks Türgis – aga ka sisepoliitika probleeme, sealhulgas ühise põllumajanduspoliitika maksetega seotud pettusi ja õigusriigi põhimõtte järgimist ELis.
Audiitorid uurivad ka ELi majanduse konkurentsivõime põhiküsimusi, nagu 5G mobiilsidevõrkude turvalisus, patareide ja akude tootmine ning mikrokiibitööstuse arendamine ELis. Eelarvepoliitika valdkonnas käsitletakse eelkõige ELi pangandusjärelevalvet ja investeerimisfondide ühtset turgu.
Selliste ulatuslike teemade kohta koostab kontrollikoda ELi kodanikele ja poliitikakujundajatele ka edaspidi sõltumatuid aruandeid ELi tuleviku võtmeküsimuste kohta, tuues välja, mis toimib hästi, ja juhib tähelepanu sellele, mis mitte. 2021. aastal avaldas kontrollikoda 32 auditiaruannet ja ülevaadet, milles käsitleti erinevaid teemasid alates keskkonnast maksustamiseni, liikuvusest rahapesuni ning rändest tarbijate õigusteni.