Euroopa Kontrollikoja uue aruande kohaselt on Euroopa Komisjon kindlaks teinud ELi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) rahvusvahelistumise peamised takistused ning võtnud mitmeid meetmeid, et aidata neil laiendada oma äritegevust rahvusvahelistele turgudele nii ELis kui ka väljaspool seda. Need meetmed ei ole aga alati sidusad ja nähtavad ning komisjon ei koordineeri neid alati piisavalt hästi liikmesriikide enda programmidega. Komisjoni Euroopa ettevõtlusvõrgustiku (EEN) juhtalgatus, mis pakub rahvusvaheliste ambitsioonidega VKEdele tugivõrgustikku, vajab paremat katvust kolmandates riikides, samal ajal kui teine, väiksem algatus, mis keskendub konkreetselt kõrgtehnoloogilistele idufirmadele – „StartUp Europe“ –, vajab oma tegevuses pikaajalisemat järjepidevust.
VKEd – vähem kui 250 töötajaga ettevõtted – on ELi majanduse selgroog: need moodustavad 99% kõigist ELi ettevõtetest. Väljaspool finantssektorit annavad nad kaks kolmandikku töökohtadest ettevõtluses ja toodavad üle poole ELi majandustoodangust. Siiski moodustavad need vaid 30% ELi ekspordist. VKEd on rahvusvahelistel turgudel vähem aktiivsed kui suuremad ettevõtted: sageli ei ole nad rahvusvahelisest kaubandusest ja riiklikest toetuskavadest teadlikud ning tihti puudub neil lihtsalt vajalik oskusteave. Nende probleemide lahendamiseks on komisjon loonud arvukalt toetusprogramme. 2011. aastal võttis komisjon vastu VKEde rahvusvahelistumise ELi strateegia, mille eesmärk on parandada kogu olemasoleva toetuse sidusust ja koordineerimist.
„Väikeettevõtted on ELi jaoks olulise tähtsusega. Kui nad kauplevad kogu Euroopas ja ekspordivad väljapoole selle piire, võivad nad anda veelgi suurema panuse ELi majandusse,“ ütles aruande eest vastutav kontrollikoja liige Ivana Maletić. „Komisjon peaks muutma teabe VKEde rahvusvahelistumise toetuse kohta kättesaadavamaks ja viima oma programmid lähemale Euroopa VKEdele, kes ei ole ikka veel teadlikud paljudest olemasolevatest vahenditest ja projektidest.“