Selleks et kaotada ELis püsiv lõhe teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ning tõsta mahajäänud riikide taset, kohaldab Euroopa Komisjon erimeetmeid (nn osalemise laiendamise meetmed), et anda kõnealustele riikidele parem juurdepääs peamistele ELi rahalistele vahenditele. Täna avaldatud aruandes leiab Euroopa Kontrollikoda, et tõeline muutus sõltub eelkõige liikmesriikide valitsustest, kes peavad seadma teadusuuringud ja innovatsiooni prioriteediks, et hoogustada investeeringuid ja reforme. Osalemise laiendamise meetmed saavad nende riikide edusammudele üksnes tõuke anda, sest meetmed üksi ei suuda luua vajalikke muutusi riikide teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemides.
Osalemine ELi mitmeaastastes teadusuuringute ja innovatsiooni programmides põhineb tipptasemel, mis tähendab, et välja valitakse ainult parimad taotlused. Seetõttu on neil teadlastel ja novaatoritel, kes on pärit madalama tasemega ehk vähem arenenud teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemidega riikidest, keeruline konkureerida kõrgema tasemega riikidest pärit kolleegidega ning neil õnnestub harvemini projektikonkursse võita, mis omakorda vähendab nende riikide võimalusi oma teadusuuringute ja innovatsiooni vajakajäämised kõrvaldada. EL võttis selle nõiaringi murdmiseks meetmeid, et laiendada osalemist perioodi 2014–2020 rahastamisprogrammis „Horisont 2020“. Need meetmed olid suunatud alates 2004. aastast ELiga ühinenud 13 riigile ning Luksemburgile ja Portugalile.
„ELi potentsiaali ärakasutamiseks ning innovatsiooni liidrite ja selles mahajäänute vahelise lõhe kaotamiseks peaksid teadlased üle kogu ELi selle rahastamisprogrammides osaleda saama,“ ütles aruande eest vastutav kontrollikoja liige Ivana Maletić. „Komisjon aitab kehvade tulemustega riikidel järele jõuda, kuid tema toetus ei ole võluvits ja saab toimida ainult katalüsaatorina. Nõiaringi murdmiseks peavad liikmesriigid täitma oma osa.“