Euroopa Kontrollikoda kontrollib poliitikameetmetele ja programmidele tehtavaid kulutusi kõikides ELi eelarve valdkondades. Kontrollikoda auditeerib ka Euroopa Arengufonde, mida rahastavad liikmesriigid otse.
ELi aastaeelarvest rahastatakse mitmeid poliitikavaldkondi. Makseid tehakse mitmesuguste tegevuste toetamiseks, nagu põllumajandus, maa- ja linnaalade arendamine, transporditaristu projektid, teadusuuringud, koolitused töötutele, toetus ELiga ühineda soovivatele riikidele ja toetus naaberriikidele ja arengumaadele.
Euroopa Arengufondide (EAFid) kaudu osutatakse ELi arengukoostöö abi Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidele ning ülemeremaadele ja -territooriumidele (ÜMT). EAFide ja koostöövahendite toetus keskendub vaesuse vähendamisele ja lõplikule likvideerimisele; lisaks edendatakse säästvat arengut ja AKV riikide ning ÜMTde integreerimist maailmamajandusse.
Arukas ja kaasav majanduskasv
• Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks
Selle valdkonna kulutuste eesmärk on teadustegevuse ja innovatsiooni edendamine, haridussüsteemide parandamine ja tööhõive suurendamine, ühtse digitaalse turu toimimise tagamine, taastuvenergeetika ja energiatõhususe edendamine, transpordisektori moderniseerimine ja ärikeskkonna parandamine (eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks).
Suurema osa kulutustest moodustavad era- või avaliku sektori toetusesaajatele tehtavad toetusmaksed ning komisjon hüvitab toetusesaajate poolt kuluaruannetes deklareeritud kulud.
• Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus
80 % selle kuluvaldkonna kulutustest moodustab regionaal- ja linnapoliitika, mida rakendatakse põhiliselt Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ja Ühtekuuluvusfondist. Poliitika eesmärk on aidata ELi kõige vähem arenenumatel riikidel ja piirkondadel teistele järele jõuda, ning parandada kõigi piirkondade konkurentsivõimet ja nende vahelist suhtlust. Fonde kasutatakse infrastruktuuriprojektide rahastamiseks, töökohtade loomiseks ja säilitamiseks, kohalike arengualgatuste jaoks ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tegevuse toetamiseks.
Ülejäänud 20 % kuluvaldkonna eelarvest on eraldatud energeetika ja transpordi valdkonnale. Seda rahastatakse põhiliselt Euroopa Sotsiaalfondist (ESF). ESFist rahastatakse koolituse ja muude tööhõivemeetmete kaudu investeeringuid inimkapitali.
Kulutusi hallatakse koostöös liikmesriikidega ning see hõlmab heakskiidetud kuluprogrammide raames teostatavate projektide kaasrahastamist.
Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad
See kuluvaldkond hõlmab ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP), ühist kalanduspoliitikat (ÜKP), maaelu arengut ja keskkonnameetmeid.
ÜPP eesmärk on suurendada põllumajandustoodangut, tagada põllumajandusega tegelevale rahvastikuosale õiglane elatustase, stabiliseerida turge, tagada tarnete olemasolu ja tarnete jõudmine tarbijateni mõistlike hindadega. Seda rakendatakse kahe fondi kaudu: Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (edaspidi „EAGF”) rahastatakse täies mahus ELi otsetoetusi ning turumeetmeid, ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (edaspidi „EAFRD”) kaasrahastatakse koos liikmesriikidega maaelu arengukavasid. ÜPP kulutuste haldamine toimub koostöös liikmesriikidega. Mõlema fondi vahendid suunatakse ca 80 makseasutuse kaudu, kes vastutavad toetusetaotluste toetuskõlblikkuse kontrollimise ja toetusesaajatele maksete tegemise eest.
ÜKP eesmärgid on sarnased ÜPP omadega ning peamiseks rakendamisvahendiks on Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF). Fondi rakendamist haldab komisjon koostöös liikmesriikidega.
ELi keskkonnapoliitika eesmärk on aidata kaasa keskkonna ja inimeste elukvaliteedi säilitamisele ja parandamisele ning loodusvarade mõistlikule kasutamisele. Selle valdkonna kulutusi haldab komisjon otse. Keskse tähtsusega on keskkonnaprogramm LIFE. Sellest kaasrahastatakse projekte, mis on seotud looduse, bioloogilise mitmekesisuse, keskkonnapoliitika ja juhtimise ning teabe ja teabevahetusega.
Julgeolek ja kodakondsus
Selle kuluvaldkonna peamised teemad on õigusküsimused ja siseasjad, piirikaitse, sisserände- ja varjupaigapoliitika, rahvatervis ja tarbijakaitse, kultuur, noored, teave ja dialoog kodanikega.
Globaalne Euroopa
See kuluvaldkond hõlmab kulusid välispoliitikale, toetust ELi kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele, arenguabi ja humanitaarabi arengumaadele ja naaberriikidele (erandiks on Euroopa Arengufondid).
Kulutusi tehakse erinevate koostöövahendite ja abi andmise viiside rakendamise kaudu enam kui 150 riigis. Kulutusi haldavad komisjoni peadirektoraadid otse, tehes seda kas oma peakorterist Brüsselis või abisaajariikides paiknevatest ELi delegatsioonidest, või ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega.
Haldus
See kuluvaldkond hõlmab ELi institutsioonide ja muude asutuste halduskulusid. Personalikulud (palgad, toetused ja pensionid) moodustavad 60 % kõigist halduskuludest. Ülejäänud osa koosneb hoonete, seadmete, energia, side ja infotehnoloogiaga seotud kuludest. Euroopa Liidu ameteid ja teisi detsentraliseeritud asutusi käsitlevate kontrollikoja auditite tulemused esitatakse koos tulemuste kokkuvõttega eraldi avaldatavates iga-aastastes eriaruannetes.
Kompensatsioon
Need on ajutised maksed, mille eesmärk on tagada, et Horvaatia, kes sai ELi liikmeks juulis 2013, ei panustaks ELi eelarvesse rohkem, kui ta sellest esimesel ühinemisjärgsel aastal kasu saab.