Küpsiseid reguleeriv ELi õigusakt
Kui soovite veebisaiti külastada, siis teavitame Teid kooskõlas ELi direktiiviga 2009/136/EÜ, et süsteemi sisenedes aktiveeritakse küpsis. Kui Te sellega ei nõustu, siis ärge sisenege saidile. Küpsist kasutatakse Teie keele-eelistuse salvestamiseks, mitte isikuandmete kogumiseks. See aegub aasta pärast.

Tutvustus

 
Koostöö Euroopa Liidu kõrgeimate kontrolliasutuste ja Euroopa Kontrollikoja vahel toimub peamiselt kontaktkomitee struktuuri raames. Struktuuri moodustavad kontaktkomitee ise (kuhu kuuluvad ELi kõrgeimate kontrolliasutuste juhid ja kontrollikoda), kontaktametnikud, kes hoiavad ülal üle-euroopalist tööalaste kontaktide aktiivset võrgustikku, samuti konkreetseid audititeemasid käsitlevad töörühmad, võrgustikud ja töökonnad.  

Taust

ELi (tollal EMÜ) liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutuste juhtide esimene kohtumine toimus 1960. aastal.
Alates sellest ajast on kontaktkomitee toiminud kõrgeimate kontrolliasutuste juhtide koostööfoorumina, kus arutatakse ühist huvi pakkuvaid küsimusi. Kuna 1960. aastate lõpus hakati ELi eelarvet rahastama ka omavahenditest ja laienes Euroopa Parlamendi osatähtsus eelarveküsimuste lahendamisel, muutus ELi vajadus sõltumatu välisauditi asutuse järele üha ilmsemaks. Kontaktkomiteel oli oluline osa Euroopa Kontrollikoja loomisel ja tema volituste kodifitseerimisel Brüsseli lepingusse 1975. aastal, mille tulemusel asutati kontrollikoda 1977. aastal. 1978. aastal esitas kontaktkomitee kontrollikojale kutse liikmeks astuda ja kontrollikojast sai kontaktkomitee kümnes liige.
 
Alates Rooma lepingust on Euroopa integratsioon edasi arenenud ja vastavalt on kasvanud ka kontaktkomitee tähtsus. Aastate jooksul on ELi liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutuste ja kontrollikoja vahelist koostööd hakatud järjest paremini korraldama ning viidud see kindlamatele alustele. See peegeldub ka Euroopa lepingutes, kus on mainitud koostööd aja jooksul järjest rohkem käsitletud.
 
Algses EÜ asutamislepingus sätestati, et Euroopa Kontrollikoda viib auditid läbi koostöös liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutustega[1]. Hiljem lisati Amsterdami lepinguga, et „kontrollikoda ja liikmesriikide auditeerimisasutused teevad usalduslikult koostööd, säilitades samal ajal oma sõltumatuse”. Nice'i lepingu lõppakti 18. deklaratsioonis kutsuti kontrollikoda üles looma koos liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutustega kontaktkomiteed (mis tegelikult juba tegutses).[2]
 
ELi liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutuste ja kontrollikoja vaheline koostöö ei ole siiski ainult juriidiline kohustus, vaid pigem praktiline vajadus, mis tuleneb asjaolust, et ühendus ja liikmesriikide ametiasutused on üha tihedamalt omavahel seotud. ELi eelarve juhtimine on suures osas üle kandunud liikmes- ja abisaajariikide ametkondadele, mistõttu on neil riikidel ELi vahendite auditeerimisel üha kesksem roll. Selle tulemusel loodi aluslepinguga juriidiline alus kontrollikoja ja liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutuste või muude pädevate liikmesriikide auditiasutuste vaheliseks koostööks. Liikmesriikide kõrgeimad kontrolliasutused annavad kontrollikoja audiitoritele kohapeal praktilist ja logistilist abi, samuti spetsiifilisi teadmisi auditeeritava valdkonna kohta.

Koostöö kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide kõrgeimate kontrolliasutustega

Kontaktkomitee edendab ja hõlbustab koostööd kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide ning ELi liikmesriikide vahel mitme algatuse raames, millest peamine on kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide kõrgeimate kontrolliasutuste ning kontrollikoja võrgustik. Kõnealuste kõrgeimate kontrolliasutuste juhid osalevad kontaktkomitee kohtumistel vaatlejatena ning lisaks sellele tegutseb audititegevuse ühine töörühm, mis on kontaktkomitee endise kandidaatriikide töörühma järglane ning edendab väikesemahulist praktilist koostööd.

Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega

EUROSAI (kõrgeimate kontrolliasutuste Euroopa katuseorganisatsioon) ja INTOSAI (ülemaailmne organisatsioon) esindajad osalevad kontaktkomitee kohtumistel ning nad on oodatud oma arengu- ja tulevikuplaane tutvustama. Muud EUROSAIga tehtava koostöö vormid on näiteks ühiste koolituste korraldamine ja EUROSAI liikmete osalemine kontaktkomitee algatatud mitmepoolses tegevuses. Lisaks osalevad kontaktkomiteesse kuuluvad kõrgeimad kontrolliasutused EUROSAI ja INTOSAI korraldatud tegevuses ka eraldi.


[1]              EÜ asutamislepingu artikli 188c punktis 3 sätestatakse, et Liikmesriikides kontrollitakse koostöös riigi auditeerimisasutustega või kui neil puuduvad vajalikud volitused, siis riigi pädevate talitustega”. Amsterdami lepingus on see sätestatud artikli 248 punktis 3.
[2]           Deklaratsioonis 18 sätestatakse, et „Konverents kutsub kontrollikoda ja siseriiklikke kontrollorganeid üles parandama omavahelise koostöö raamistikku ja tingimusi, säilitades samal ajal igaühe autonoomsuse. Selleks võib kontrollikoja president moodustada komitee sidepidamiseks siseriiklike kontrollorganite esimeestega”.
 

​​​​​

Veebisaiti haldab Euroopa Kontrollikoda