Meie auditid
Kuidas auditeerimine tegelikult toimub?
Peamised auditietapid on
• mitmeaastane ja iga-aastane programmitöö: riskide ja poliitika analüüsi alusel määratakse kindlaks auditiprioriteedid ning valitakse nende alusel auditiülesanded;
• auditi planeerimine: pannakse paika üksikasjalikud auditietapid, et tagada protsessi tõhusus ja tulemuslikkus, määratakse kindlaks auditi ulatus ja lähenemisviis, planeeritakse ressursid ja vahe-eesmärgid;
• kohapealne audititöö: otsese auditi tõendusmaterjali kogumine kohapeal nii ELi institutsioonides, ametites ja detsentraliseeritud asutustes kui ka liikmesriikide haldusasutustes ja teiste ELi rahaliste vahendite saajate juures. Auditeid tehakse mitmesuguste meetodite abil, nagu dokumentide ja aruannete läbivaatamine, otsesed küsitlemise meetodid (nt intervjuud, eksperdirühmad ja uuringud) ning analüütilised protseduurid, nagu mitmel kriteeriumil põhinev analüüs ja võrdlusuuringud. Auditeeritavad asutused peavad edastama kõik dokumendid või kogu teabe, mida meie audiitorid peavad auditi jaoks vajalikuks;
• kooskõlastamine auditeeritavaga: andmete kontrollimine auditeeritava asutusega ja leidude õigsuse kinnitamine. Faktid ja järeldused kooskõlastatakse mitmes etapis, sealhulgas vajaduse korral auditeeritavate asutustega liikmesriikides, kolmandates riikides või rahvusvahelistes organisatsioonides;
• aruande koostamine: auditileidude, järelduste ja soovituste esitamine koos auditeeritava(te) vastusega. Kõik meie aruanded avalikustatakse;
• järelkontroll: auditeeritava (te) poolne soovituste täitmise ulatuse hindamine, üldjuhul kolme aasta jooksul pärast auditi lõpetamist.
Kui kaua auditite tegemine kestab?
Euroopa Parlamendiga kokku lepitud ajakava kohaselt peavad meie valitud auditid valmima (alates üksikasjaliku kava vastuvõtmisest kuni aruande vastuvõtmiseni) kolmeteistkümne kuu jooksul. Võttes arvesse kõiki eespool nimetatud samme, peame seda väga ajatõhusaks, eelkõige seetõttu, et meie aruanded tuleb avaldada kõigis 23 Euroopa keeles.
Mida tähendab tulemusaudit?
Meie tulemusauditites uuritakse ELi poliitika ja tulude tulemuslikkust, tõhusust ja säästlikkust ning seda, kas ELi tulude ja kulutuste juures on järgitud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid. Need auditid käsitlevad suurt hulka teemasid, keskendudes eelkõige loodusressursside jätkusuutlikule kasutamisele, majanduskasvule ja kaasamisele, rändele, julgeolekule ja ülemaailmsele arengule, ühtsele turule ning ELi lisaväärtust andvale vastutustundlikule ja tõhusale ELile.
Kuidas auditiülesandeid valitakse?
Valime oma auditiülesanded sõltumatult, kasutades ranget iga-aastast valiku- ja prioriseerimisprotsessi, mis põhineb riskihindamisel ja hõlmab paljusid ELi poliitikavaldkondi ja kogu ELi eelarvet. Võtame arvesse ka institutsioonidest sidusrühmade, näiteks Euroopa Parlamendi ettepanekuid.
Lisaks võtame vastu mitmeaastased strateegiad, et rakendada nii auditivaldkondi ja -meetodeid kui ka sisemist korraldust puudutavaid pikaajalisi prioriteete.
Milliseid eksperditeadmisi vajab kontrollikoda oma spetsialiseeritud auditite tegemiseks? Kas kasutatakse väliseksperte?
Meie audiitoritel on laiaulatuslik erialane taust ja kogemus nii avalikust kui ka erasektorist, hõlmates raamatupidamist, finantsjuhtimist, sise- ja välisauditit, õigust ja majandust. Kui meil on vaja täiendavaid teadmisi konkreetses poliitikavaldkonnas – näiteks pangandusjärelevalves – värbame selleks eraldi töötajaid.
Lisaks kasutame välisekspertide abi, kellega me arutame oma auditi kavandamist ja riskianalüüsi ning kes võivad samuti aidata valitud auditeid ja läbivaatamisi kavandada ja läbi viia.
Liikmesriikides korraldatakse auditeid ka koostöös liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutustega ja nende audiitorid võivad liituda meie auditirühmadega.
Miks tehakse auditeid mitu aastat pärast poliitika või programmi rakendamist?
Meie arvates on oluline, et ELi poliitikavaldkondade kulutused täidaksid neile seatud eesmärgid ja et rahastamisprogrammid tooksid kulutustele vastavat tulu. Seepärast on vaja aega projektide ja programmide elluviimiseks ning esimeste tulemuste avaldumiseks. Mõnikord võib see sõltuvalt poliitikavaldkonnast ja programmist kesta mitu aastat. Seetõttu tehakse enamik meie auditeid ja läbivaatamisi tagantjärele. Vastasel juhul ei saa me oma hinnangu andmisel tugineda tõenditele.
Kuidas tagatakse auditite sõltumatus ja objektiivsus?
Teeme oma auditid kooskõlas INTOSAI (rahvusvaheline kõrgeimate kontrolliasutuste organisatsioon) kvaliteedikontrolli reeglitega. Meie audiitorid järgivad INTOSAI kutse-eeskirju. Muu hulgas ei tohi neid mõjutada asjaolud, mis võivad ohustada või tunduda ohustavat nende kutsealast otsustust, ning nad peavad tegutsema sõltumatult ja erapooletult.
Samuti sätestatakse aluslepingus, et meie liikmed peavad olema oma ülesannete täitmisel täiesti sõltumatud. See tähendab, et nad ei tohi küsida ega saada juhiseid üheltki väliselt allikalt, peavad hoiduma oma kohustustega kokkusobimatust tegevusest ega tohi tegeleda muu tasustatud või tasustamata kutsetegevusega. Kui nad loetletud tingimusi rikuvad, võib Euroopa Liidu Kohus nad ametist vabastada.
Mis saab kontrollikoja esitatud soovitustest pärast aruande avaldamist?
Meie töö tulemusi võivad kasutada Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament, nõukogu, liikmesriikide parlamendid ja ametiasutused, et parandada ELi poliitika ja programmide kohapealset rakendamist. See võib tähendada nii õigusaktide või määruste muutmist, paremaid suuniseid või uusi lähenemisviise poliitika või programmide elluviimiseks. Aja jooksul on täielikult või osaliselt vastu võetud ligikaudu 90% meie soovitustest. Vähem kui viis protsenti lükatakse tagasi.
Kas kontrollikoda jälgib soovituste elluviimist?
Jah. Üldiselt kontrollime me pärast kolme aastat möödumist, mil määral on soovitused ellu viidud.
Kas kontrollikoda saab jõustada oma soovituste elluviimist?
Meie ülesanne on anda soovituste kaudu nõu, mitte jõustada nende täitmist.
Kui meie auditite käigus leitakse, et raha on makstud alusetult ja see tuleb tagasi nõuda, on komisjonil vahendid selle tagamiseks, sealhulgas ELi rahastamisprogrammide puhul, mida viivad ellu liikmesriikide ametiasutused.
Pettusekahtluse juhtumid suuname me edasi Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF), kellel on oma eksperdid. Tegu on auditioskustest erinevate oskustega ja meie arust saab neid kõige paremini kasutada nii, et pettusekahtluse juhtumitega tegeletakse eraldi. OLAF uurib juhtumeid ja edastab need sõltuvalt tulemusest liikmesriikide prokuratuuridele.
Jälgime hiljem, milliseid parandusmeetmeid on komisjon ja OLAF võtnud või kas need juhtumid (sõltuvalt liikmesriikide prokuröride uurimiste tulemusest) on toonud kaasa õiguslikud sanktsioonid.
Meie liikmed ja meie koostöö teistega
Kuidas kontrollikoja liikmed ametisse nimetatakse?
Kontrollikoja liikmed nimetab ametisse nõukogu liikmesriikide valitsuste esitatud kandidaatide seast pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga. Liikmete ametiaeg kestab kuus aastat ja seda on võimalik pikendada. Liikmed peavad oma kohustusi täitma täiesti sõltumatult ning vastavalt Euroopa Liidu üldistele huvidele.
Kas liikmed osalevad ka ise auditite tegemisel?
Jah. Lisaks kontrollikoja kolleegiumi kuulumisele määratakse iga kontrollikoja liige ühte viiest auditikojast, mis on spetsialiseerunud erinevatele poliitikavaldkondadele. Need kojad võtavad vastu enamiku auditiaruandeid ja arvamusi.
Iga liige vastutab ka konkreetsete ülesannete eest, peamiselt auditi alal. Aruande koostamiseks vajaliku audititöö teevad auditikoja audiitorid. Seejärel esitleb liige aruannet vastuvõtmiseks auditikojale ja/või kolleegiumile ning pärast seda Euroopa Parlamendile ja teistele asjakohastele sidusrühmadele, kaasa arvatud meediale.
Kuidas toimub koostöö Euroopa Parlamendi, nõukogu ja liikmesriikide parlamentidega?
Kuigi me koostame ja täidame oma tööprogrammi täiesti sõltumatult, ei tööta me vaakumis. Samuti ei takista see meie koostööd oma institutsioonidest partneritega, et uurida nende teabevajadusi. Oleme loonud tihedad suhted Euroopa Parlamendiga, et saada auditiettepanekuid planeerimisprotsessi võimalikult varajases etapis. Me kuulame ka nõukogu (kes on liikmesriikide hääl) ja liikmesriikide parlamentide arvamust. Viimastel aastatel oleme saanud palju kasulikke ettepanekuid, mida me oleme ka arvesse võtnud.
Loomulikult oleme me ka pidevas dialoogis Euroopa Komisjoniga – peamise institutsiooniga, kes vastutab meie soovituste elluviimise eest.
Kuidas teeb kontrollikoda koostööd liikmesriikide auditeerimisasutustega?
Meil on tihedad tööalased suhted ELi liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutustega, seda ELi kontaktkomitee ja kahepoolsete kontaktide kaudu.
ELi kõrgeimate kontrolliasutuste audiitorid võivad meiega ühineda, kui me nende liikmesriigis läbi kohapealseid kontrolle teema.
Samuti jagame teavet ja kogemusi meie liikmesuse kaudu EUROSAIs ja INTOSAIs (vastavalt kõrgeimate kontrolliasutuste Euroopa ja rahvusvahelise organisatsioon).
Kas kontrollikoda võtab oma audititöö käigus arvesse teiste tööd?
Jah. Komisjoni ja liikmesriikide sisekontrollisüsteeme on viimastel aastatel oluliselt tugevdatud, mistõttu võime neile rohkem toetuda kulutuste korrektsuse hindamisel. Meil on praegu käsil teiste tööle tugineva auditi katseprojekt meie iga-aastase kinnitava avalduse jaoks ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas.
See aitab edendada aruandekohustust ja parandada ELi rahanduse juhtimist. Kavatseme seda lähenemisviisi laiendada kõigile ELi eelarve valdkondadele, kus on täidetud vajalikud tingimused ja kus selline lähenemisviis on kulutõhus.
Meie aastaaruanne
Mis on Euroopa Kontrollikoja roll seoses ELi eelarvega?
Kontrollime igal aastal ELi raamatupidamise aastaaruannet ja esitame oma arvamuse kahe küsimuse kohta: kas raamatupidamise aastaaruanne on täpne ja usaldusväärne, ning kui suurel hulgal on tõendeid sellest, et raha saadi või maksti välja vastavalt asjakohastele ELi ja liikmesriikide õigusnormidele.
Selle alusel koostame oma kinnitava avalduse, mille peame vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklile 287 esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Kas on tõsi, et Euroopa Kontrollikoda ei ole veel ühtegi ELi raamatupidamise aastaaruannet heaks kiitnud?
Ei. Oleme juba alates aastast 2007 igal aastal kinnitanud raamatupidamise aastaaruannete usaldusväärsust (st esitanud märkusteta arvamuse). Seega jõudsime järeldusele, et raamatupidamise aastaaruanne kajastas kõigis olulistes aspektides õiglaselt ELi finantsolukorda ning aasta majandustulemusi.
Lisaks arvamusele raamatupidamise aastaaruande kohta peame oma audititöö põhjal andma arvamuse selle kohta, kas aruande aluseks olevad tehingud olid tehtud vastavalt ELi õigusnormidele.
Üks meie arvamuse aluseks olev element on meie auditi andmekogumi hinnanguline veamäär. Makseid peetakse vigadest mõjutatuks, kui neid ei oleks tohtinud ELi eelarvest välja maksta, kuna nende kasutus ei vastanud ELi ja või liikmesriikide õigusnormidele.
Maksete hinnanguline veamäär on viimastel aastatel vähenenud: 2014. aastal oli see 4,4%; 2015. aastal 3,8%; 2016. aastal 3,1%; 2017. aastal 2,4%; 2018. aastal 2,6%. Lisaks ei ole märkimisväärne osa meie auditeeritud kulutustest olnud olulisel määral vigadest mõjutatud (alates 2016. aastast). Selle põhjal oleme sellest ajast peale esitanud märkustega arvamuse.
Mis on märkusteta, märkusega ja vastupidine arvamus?
Märkusteta arvamus tähendab, et esitatud arvandmed annavad õige ja õiglase ülevaate ning järgivad finantsaruandluse eeskirju.
Märkusega arvamus tähendab, et audiitorid ei saa anda märkusteta arvamust, kuid leitud probleemid ei ole läbiva iseloomuga, st ei esine terves andmekogumis.
Vastupidine arvamus viitab ulatuslikele probleemidele.
Mis on oluline veamäär?
Meie auditimetoodika kohaselt on oluline veamäär selline veamäär, mis mõjutab tõenäoliselt finantsaruannete ja auditiaruande kasutajate otsuste tegemist. Nii kontrollikoda kui ka Euroopa Komisjon kasutavad olulisuse kindlaksmääramiseks 2% suurust piirmäära.
Kui hinnanguline veamäär oli 2%, kas see tähendab, et ligikaudu 3 miljardit eurot ELi raha on raisatud?
Ei. Selline arusaam võib olla eksitav, kuna viga ja raiskamine on kaks täiesti erinevat asja. Meie testide käigus kontrollitakse, kas ELi rahalisi vahendeid on kasutatud eesmärgipäraselt, kas kantud kulud on nõuetekohaselt arvutatud ning kas rahastamiskõlblikkuse tingimused on täidetud. Seda hinnanguline veamäär näitabki.
Osa vigade puhul oli tegemist maksetega, mis ei vastanud rahastamiskõlblikkuse tingimustele, näiteks maatükkide pindala valesti deklareerimine põllumajandustootjate poolt või teadusuuringuteks toetuse andmine ettevõttele, mis oli liigitatud väikeseks või keskmise suurusega ettevõtjaks, kuid kuulus tegelikult täies mahus suurettevõttele. Neil juhtudel võisid ELi raha siiski teatud positiivset mõju avaldada ning sellest saadi mõningast kasu, kuigi vahendite kasutusega seotud tingimusi ei täidetud täiel määral.
Teisalt võib ka osa seaduslikest ja korrektsetest kulutustest lugeda raiskamiseks, näiteks sadamataristu, mis on ehitatud ilma tulevasi kaubamahtusid piisavalt arvesse võtmata.
Kas leitud vigade puhul on tegemist pettusejuhtumitega?
Enamikul juhtudest mitte. Pettus on kasu saamise eesmärgil toime pandud tahtlik tegu. Kuigi tavapäraste auditiprotseduuridega võib olla keeruline pettust kindlaks teha, leiame me igal aastal auditeerimise käigus mõne võimaliku pettusejuhtumi.
2018. aasta auditi käigus leiti ligi 728 auditeeritud tehingu seast 9 pettusekahtluse juhtumit (2017. aastal 13). Kõigist sellistest juhtumitest teavitatakse Euroopa Pettustevastast Ametit (OLAF).
Miks on pettusekahtluse juhtumite arv kontrollikoja aastaaruandes nii väike?
Me ei otsi pettust; see ei ole meie kui ELi sõltumatu välisaudiitori roll. Teavitame kõigist pettusekahtluse juhtumitest OLAFit. OLAF uurib neid ja edastab need sõltuvalt tulemusest liikmesriikide prokuratuuridele.
Jälgime hiljem, milliseid parandusmeetmeid on komisjon ja OLAF võtnud või kas need juhtumid (sõltuvalt liikmesriikide prokuröride uurimiste tulemusest) on toonud kaasa õiguslikud sanktsioonid.
Miks ei auditeeri kontrollikoda oma aastaaruande jaoks kõiki liikmesriike?
Auditeerime ELi eelarvet ja viisi, kuidas Euroopa Komisjon seda haldab; meie audit ei ole kavandatud selleks, et koguda teavet iga liikmesriigi kohta eraldi. Avaldame oma kinnitava avalduse põhjal seega auditiarvamuse ELi tulude ja kulude korrektsuse kohta tervikuna. See selgitab, miks meie auditivalim ei sisalda (vähemalt mõnes eelarvevaldkonnas) igal aastal kõiki liikmesriike.
Samas esitame oma erihinnangute kaudu igal aastal üksikasjalikuma teabe kõigi peamiste kuluvaldkondade kohta.