-->

Meist

Euroopa Kontrollikoda – läbipaistva ja vastutustundliku ELi edendaja

Euroopa kodanikuna võite meie panusega arvestada

Esitame Teile fakte ja arvandmeid, et saaksite hinnata, kas ELi õigusaktid, programmid ja poliitikameetmed ka tegelikkuses toimivad (sealhulgas Teie liikmesriigis).

Kontrollime, kas ELi tegevus annab tulemusi

ELi välisaudiitorina oleme ainus Euroopa institutsioon, kes uurib sõltumatult kohapeal kogu liidus, liikmesriikides ja väljaspool ELi piire toimuvat. ELi poliitikat ja programme uurides esitame järgmised kolm küsimust.

  • Mida nendega sooviti saavutada?
  • Kas need eesmärgid saavutati?
  • Kas need tõid kulutustele vastavat tulu?

Meie sõltumatud auditiaruanded ja ülevaated pakuvad väärtuslikke kogemusi ja aitavad teha kindlaks parimad tavad kõigil tasanditel.

Esitame ka objektiivse hinnangu ELi eelarve kasutamise seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Edendame usaldusväärset finantsjuhtimist, läbipaistvust ja usaldusväärset aruandekohustust. Koostame ka arvamusi seadusandlike ettepanekute kohta, mida saab õigusloomeprotsessis kasutada.

Täpsem teave Euroopa Kontrollikoja kohta

Kes me oleme

Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) on ELi sõltumatu välisaudiitor. Kontrollikoda loodi aastal 1977 ja see on üks ELi seitsmest institutsioonist. Asume Luxembourgis ning meie organisatsioonis töötab umbes 900 auditi-, tugiteenuste- ja haldusala töötajat kõigist ELi liikmesriikidest. Toimime kolleegiumina, kus on 27 liiget – üks liige igast ELi liikmesriigist.

Mida me teeme

Meie audiitorid kontrollivad, kas ELi raamatupidamine on korras ja kas liit järgib õigesti oma finantseeskirju. Nad kontrollivad ka seda, kas programmid täidavad neile seatud eesmärgid ja toovad kulutustele vastavat tulu.

Oma tööga aitame me parandada ELi finantsjuhtimist ning edendame aruandekohustuse täitmist ja läbipaistvust. Me teavitame ELi poliitikakujundajaid ja seadusandjaid riskidest, anname neile kindlust, juhime tähelepanu puudustele ja edusammudele ning nõustame ELi poliitikakujundajaid ja seadusandjaid.

Esitame oma tähelepanekud ja soovitused Euroopa Parlamendile, Euroopa Liidu nõukogule, liikmesriikide parlamentidele ja üldsusele.

Meie tööprogramm

Valime oma auditiülesanded sõltumatult, lähtudes ELi poliitika elluviimise ja kulutustega seotud peamiste riskide hindamisest. Oma tööprogrammi koostamisel võtame arvesse ka võimalikku avalikkuse huvi meie töö vastu ja meie töö tõenäolist mõju.

Audititeemasid valides võtame samuti arvesse meie sidusrühmade, eelkõige Euroopa Parlamendi, seisukohti. Kutsume kõiki Euroopa Parlamendi komisjone üles esitama igal aastal oma ettepanekud ja ideed. Euroopa Parlamendi komisjonide esimeeste konverents edastab need meile.

Meie audititöös käsitletud teemade lai valik võimaldab meil esitada sõltumatuid, tõenditepõhiseid ja objektiivseid aruandeid ELi tuleviku kohta. Toome välja ELis hästi toimivad aspektid ja juhime tähelepanu sellele, mis ei toimi. Nii panustame me Euroopa Liidu demokraatliku legitiimsuse ja jätkusuutlikkuse parandamisse.

ELi eelarve täitmisele heakskiidu andmine

Meie tööl on keskne roll iga-aastases eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses, mille käigus parlament otsustab nõukogu soovitusele tuginedes, kas komisjon on eelneva aasta eelarvet rahuldavalt täitnud. Euroopa Parlamendi otsus eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta toob kaasa komisjoni majandusaasta arvepidamise ametliku lõpetamise.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise, selle edasilükkamise või sellest keeldumise otsustamisel võtab Euroopa Parlament arvesse komisjoni integreeritud finants- ja tegevusaruandeid ning meie aastaaruannet ja asjakohaseid eriaruandeid.

Menetluse käigus peetavate avalike kuulamiste käigus vastavad asjaomased volinikud Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni (CONT) küsimustele.

Meie töö eesmärk

Esitame oma leiud Euroopa Parlamendi komisjonidele ja delegatsioonidele ning eelkõige eelarvekontrollikomisjonile. See on võimalus arutada meie leide ja soovitusi Euroopa Parlamendiga, tehes seda komisjoni või muude auditeeritud organite osavõtul. Tutvustame oma töö tulemusi ka otse nõukogule. Meie liikmed külastavad korrapäraselt oma asjaomast liikmesriiki, et tutvustada meie väljaandeid oma riigi parlamendile ja teistele ametiasutustele.

Meie aruannetes tuuakse välja nii ELi poliitikasuundade ja programmide ülesehituse ja elluviimisel puudused kui ka head tavad. Vajaduse anname ka soovitusi muudatuste tegemiseks. Komisjon, parlament, nõukogu ning liikmesriikide riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused saavad meie töö põhjal vajalikke parandusi teha. See võib tähendada nii õigusaktide või määruste muutmist, paremaid suuniseid või uusi lähenemisviise poliitika või programmide elluviimiseks. Aja jooksul on täielikult või osaliselt vastu võetud 90% meie soovitustest. Vähem kui viis protsenti lükatakse tagasi.

Meie auditid

Tulemusauditid

Meie tulemusauditites uuritakse ELi poliitika ja tulude tulemuslikkust, tõhusust ja säästlikkust ning seda, kas ELi tulude ja kulutuste juures on järgitud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid. Need auditid käsitlevad suurt hulka teemasid, keskendudes eelkõige loodusressursside jätkusuutlikule kasutamisele, majanduskasvule ja kaasamisele, rändele, julgeolekule ja ülemaailmsele arengule, ühtsele turule ning vastutustundlikule ja tõhusale ELile. Meie tulemusauditite tulemused avaldatakse eriaruannetes.

Tulemuslikkuse auditeerimisel hindame avaliku sekkumise erinevaid aspekte: sisendeid (programmi elluviimiseks vajalikud rahalised, personali-, materiaalsed, organisatsioonilised või regulatiivsed vahendid), väljundeid (programmi töötulemused), tulemusi (programmi otsene mõju vahetule sihtrühmale või toetusesaajale) ja mõju (ELi tegevusest tingitud pikaajalised eeldatavad muutused ühiskonnas).

Auditietapid

Meie tulemusauditid on tihti keerukad ja tehnilised ning nende tegemine nõuab märkimisväärseid ressursse. Peamised auditietapid on

  • mitmeaastane ja iga-aastane programmitöö: riskide ja poliitika analüüsi alusel määratakse kindlaks auditiprioriteedid ning valitakse nende alusel auditiülesanded. See hõlmab välja pakutud auditiülesannete teostatavuse ja tõenäolise mõju hindamist. Igal aastal alustame 35–45 tulemusauditit;
  • auditiplaan: pannakse paika üksikasjalikud auditietapid, et tagada protsessi tõhusus ja tulemuslikkus, määratakse kindlaks auditi ulatus ja lähenemisviis, planeeritakse ressursid ja vahe-eesmärgid;
  • kohapealne audititöö: otsese auditi tõendusmaterjali kogumine kohapeal nii ELi institutsioonides, ametites ja detsentraliseeritud asutustes kui ka liikmesriikide riiklikes ja piirkondlikes ametiasutustes ning teiste ELi rahaliste vahendite saajate juures;
  • kooskõlastamine auditeeritavaga: andmete kontrollimine auditeeritava asutusega ja leidude õigsuse kinnitamine;
  • aruande koostamine: auditileidude, järelduste ja soovituste esitamine aruandes, millele on lisatud auditeeritava vastused. Kõik meie aruanded on avalikult kättesaadavad;
  • järelkontroll: kolm aastat hiljem kontrollitakse, mil määral on soovitused ellu viidud.

Kinnitava avalduse auditid

Meie kinnitav avaldus on iga-aastane finants- ja vastavusaudit, mille raames me auditeerime ELi raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust. Leiud ja järeldused avaldatakse meie aastaaruannetes. Uurime järelevalve- ja kontrollisüsteeme, et otsustada, kas eelarveaasta tulud ja maksed on kooskõlas õiguslike ja regulatiivsete raamistikega.

Mitmesajast tehingust koosneva esindusliku valimi üksikasjalik testimine hõlmab kõiki kuluprogramme ja liikmesriike ning selle põhjal antakse erihinnangud ELi eelarve eri valdkondade kohta.

Selle põhjal arvutame ka ELi eelarve kui terviku hinnangulise veamäära ja erihinnangute veamäärad; seda aga vaid juhul, kui iga kuluvaldkonna valim on piisavalt suur. Kõnealused veamäärad arvutatakse statistiliste meetoditega. Need näitavad, kui suur on õigusnormide vastaselt kantud kulude tõenäosus, ega ole punkthindamised. Õigusnormide vastaselt kantud kulude kohta arvutatud hinnangulist veamäära ei saa samastada pettusega.

Standardid

Teeme oma auditid kooskõlas INTOSAI (rahvusvaheline kõrgeimate kontrolliasutuste organisatsiooni) rahvusvaheliste auditistandarditega (ISSAI standardid). Meie auditi lähenemisviisi põhimõtted ja üksikasjad on esitatud mitmes käsiraamatus, standardites ja suunistes, mis järgivad rahvusvahelisi standardeid ELi auditikontekstis. Standardid aitavad kaasa audiitorite töö kvaliteedi, professionaalsuse ning tõhususe ja tulemuslikkuse tagamisele.

Meie väljaanded

Auditiaruanded

Eriaruanded

Eriaruannetes esitatakse konkreetseid poliitikasuundi, kuluvaldkondi või eelarve- või juhtimisküsimusi käsitlevate valitud tulemusauditite tulemused, mis hõlmavad mitme aasta pikkust ajavahemikku.

Aastaaruanded

Meie aastaaruanded koosnevad Euroopa Liidu eelarve ja Euroopa Arengufondide (EAF) eelarve finants- ja vastavusauditite tulemustest. Aastaaruanded sisaldavad iga-aastaseid kinnitavaid avaldusi ning neis kajastatakse eelarve täitmise ja tulemuslikkuse aspekte. Koostame ka iga-aastaseid eriaruandeid ELi 41 asutuse, detsentraliseeritud organi ja ühisettevõtte kohta.

Arvamused

Arvamused esitatakse teiste ELi institutsioonide taotlusel. Neis esitatakse meie seisukohad potentsiaalselt ELi finantsjuhtimist mõjutavate uute õigusaktide või nende muudatuste ettepanekute kohta.

Ülevaated

Ülevaated põhinevad auditite käigus kogutud teadmistel ja kogemustel. Neis käsitletakse erinevaid ELiga seotud poliitikavaldkondi ja juhtimisteemasid ning neid koostatakse erinevatel eesmärkidel. Neis võidakse esitada ülevaatlikke kirjeldusi ja analüüse, sageli valdkondadeülesest perspektiivist lähtuvalt. Samuti kasutame ülevaateid selleks, et analüüsida valdkondi või teemasid, mida me ei ole veel auditeerinud, või esitada kitsamaid teemasid või probleeme puudutavad faktid.

Kuni 2019. aasta septembrini kandsid meie ülevaatlikud väljaanded erinevaid nimetusi: ülevaatearuanne, infodokument ja teema kiirülevaade. Nüüdseks on nad kõik ümber nimetatud ülevaadeteks, kuid neid saab endiselt varasema nimetuse järgi otsida.

Need väljendavad meie kogemusi ja teadmisi valitud teema kohta, sageli valdkondadeülesest perspektiivist.

Audititutvustused

Audititutvustustes (varem nimetati neid taustdokumentideks) antakse teavet enne käimasoleva auditi algust tehtud ettevalmistustöö kohta. Nende eesmärk on anda teavet auditeeritud poliitikameetmest või programmist huvitatutele.

Meie auditid

Kuidas auditeerimine tegelikult toimub?

Peamised auditietapid on

• mitmeaastane ja iga-aastane programmitöö: riskide ja poliitika analüüsi alusel määratakse kindlaks auditiprioriteedid ning valitakse nende alusel auditiülesanded;

• auditi planeerimine: pannakse paika üksikasjalikud auditietapid, et tagada protsessi tõhusus ja tulemuslikkus, määratakse kindlaks auditi ulatus ja lähenemisviis, planeeritakse ressursid ja vahe-eesmärgid;

• kohapealne audititöö: otsese auditi tõendusmaterjali kogumine kohapeal nii ELi institutsioonides, ametites ja detsentraliseeritud asutustes kui ka liikmesriikide haldusasutustes ja teiste ELi rahaliste vahendite saajate juures. Auditeid tehakse mitmesuguste meetodite abil, nagu dokumentide ja aruannete läbivaatamine, otsesed küsitlemise meetodid (nt intervjuud, eksperdirühmad ja uuringud) ning analüütilised protseduurid, nagu mitmel kriteeriumil põhinev analüüs ja võrdlusuuringud. Auditeeritavad asutused peavad edastama kõik dokumendid või kogu teabe, mida meie audiitorid peavad auditi jaoks vajalikuks;

• kooskõlastamine auditeeritavaga: andmete kontrollimine auditeeritava asutusega ja leidude õigsuse kinnitamine. Faktid ja järeldused kooskõlastatakse mitmes etapis, sealhulgas vajaduse korral auditeeritavate asutustega liikmesriikides, kolmandates riikides või rahvusvahelistes organisatsioonides;

• aruande koostamine: auditileidude, järelduste ja soovituste esitamine koos auditeeritava(te) vastusega. Kõik meie aruanded avalikustatakse;

• järelkontroll: auditeeritava (te) poolne soovituste täitmise ulatuse hindamine, üldjuhul kolme aasta jooksul pärast auditi lõpetamist.

Kui kaua auditite tegemine kestab?

Euroopa Parlamendiga kokku lepitud ajakava kohaselt peavad meie valitud auditid valmima (alates üksikasjaliku kava vastuvõtmisest kuni aruande vastuvõtmiseni) kolmeteistkümne kuu jooksul. Võttes arvesse kõiki eespool nimetatud samme, peame seda väga ajatõhusaks, eelkõige seetõttu, et meie aruanded tuleb avaldada kõigis 23 Euroopa keeles.

Mida tähendab tulemusaudit?

Meie tulemusauditites uuritakse ELi poliitika ja tulude tulemuslikkust, tõhusust ja säästlikkust ning seda, kas ELi tulude ja kulutuste juures on järgitud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid. Need auditid käsitlevad suurt hulka teemasid, keskendudes eelkõige loodusressursside jätkusuutlikule kasutamisele, majanduskasvule ja kaasamisele, rändele, julgeolekule ja ülemaailmsele arengule, ühtsele turule ning ELi lisaväärtust andvale vastutustundlikule ja tõhusale ELile.

Kuidas auditiülesandeid valitakse?

Valime oma auditiülesanded sõltumatult, kasutades ranget iga-aastast valiku- ja prioriseerimisprotsessi, mis põhineb riskihindamisel ja hõlmab paljusid ELi poliitikavaldkondi ja kogu ELi eelarvet. Võtame arvesse ka institutsioonidest sidusrühmade, näiteks Euroopa Parlamendi ettepanekuid.

Lisaks võtame vastu mitmeaastased strateegiad, et rakendada nii auditivaldkondi ja -meetodeid kui ka sisemist korraldust puudutavaid pikaajalisi prioriteete.

Milliseid eksperditeadmisi vajab kontrollikoda oma spetsialiseeritud auditite tegemiseks? Kas kasutatakse väliseksperte?

Meie audiitoritel on laiaulatuslik erialane taust ja kogemus nii avalikust kui ka erasektorist, hõlmates raamatupidamist, finantsjuhtimist, sise- ja välisauditit, õigust ja majandust. Kui meil on vaja täiendavaid teadmisi konkreetses poliitikavaldkonnas – näiteks pangandusjärelevalves – värbame selleks eraldi töötajaid.

Lisaks kasutame välisekspertide abi, kellega me arutame oma auditi kavandamist ja riskianalüüsi ning kes võivad samuti aidata valitud auditeid ja läbivaatamisi kavandada ja läbi viia.

Liikmesriikides korraldatakse auditeid ka koostöös liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutustega ja nende audiitorid võivad liituda meie auditirühmadega.

Miks tehakse auditeid mitu aastat pärast poliitika või programmi rakendamist?

Meie arvates on oluline, et ELi poliitikavaldkondade kulutused täidaksid neile seatud eesmärgid ja et rahastamisprogrammid tooksid kulutustele vastavat tulu. Seepärast on vaja aega projektide ja programmide elluviimiseks ning esimeste tulemuste avaldumiseks. Mõnikord võib see sõltuvalt poliitikavaldkonnast ja programmist kesta mitu aastat. Seetõttu tehakse enamik meie auditeid ja läbivaatamisi tagantjärele. Vastasel juhul ei saa me oma hinnangu andmisel tugineda tõenditele.

Kuidas tagatakse auditite sõltumatus ja objektiivsus?

Teeme oma auditid kooskõlas INTOSAI (rahvusvaheline kõrgeimate kontrolliasutuste organisatsioon) kvaliteedikontrolli reeglitega. Meie audiitorid järgivad INTOSAI kutse-eeskirju. Muu hulgas ei tohi neid mõjutada asjaolud, mis võivad ohustada või tunduda ohustavat nende kutsealast otsustust, ning nad peavad tegutsema sõltumatult ja erapooletult.

Samuti sätestatakse aluslepingus, et meie liikmed peavad olema oma ülesannete täitmisel täiesti sõltumatud. See tähendab, et nad ei tohi küsida ega saada juhiseid üheltki väliselt allikalt, peavad hoiduma oma kohustustega kokkusobimatust tegevusest ega tohi tegeleda muu tasustatud või tasustamata kutsetegevusega. Kui nad loetletud tingimusi rikuvad, võib Euroopa Liidu Kohus nad ametist vabastada.

Mis saab kontrollikoja esitatud soovitustest pärast aruande avaldamist?

Meie töö tulemusi võivad kasutada Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament, nõukogu, liikmesriikide parlamendid ja ametiasutused, et parandada ELi poliitika ja programmide kohapealset rakendamist. See võib tähendada nii õigusaktide või määruste muutmist, paremaid suuniseid või uusi lähenemisviise poliitika või programmide elluviimiseks. Aja jooksul on täielikult või osaliselt vastu võetud ligikaudu 90% meie soovitustest. Vähem kui viis protsenti lükatakse tagasi.

Kas kontrollikoda jälgib soovituste elluviimist?

Jah. Üldiselt kontrollime me pärast kolme aastat möödumist, mil määral on soovitused ellu viidud.

Kas kontrollikoda saab jõustada oma soovituste elluviimist?

Meie ülesanne on anda soovituste kaudu nõu, mitte jõustada nende täitmist.

Kui meie auditite käigus leitakse, et raha on makstud alusetult ja see tuleb tagasi nõuda, on komisjonil vahendid selle tagamiseks, sealhulgas ELi rahastamisprogrammide puhul, mida viivad ellu liikmesriikide ametiasutused.

Pettusekahtluse juhtumid suuname me edasi Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF), kellel on oma eksperdid. Tegu on auditioskustest erinevate oskustega ja meie arust saab neid kõige paremini kasutada nii, et pettusekahtluse juhtumitega tegeletakse eraldi. OLAF uurib juhtumeid ja edastab need sõltuvalt tulemusest liikmesriikide prokuratuuridele.

Jälgime hiljem, milliseid parandusmeetmeid on komisjon ja OLAF võtnud või kas need juhtumid (sõltuvalt liikmesriikide prokuröride uurimiste tulemusest) on toonud kaasa õiguslikud sanktsioonid.

Meie liikmed ja meie koostöö teistega

Kuidas kontrollikoja liikmed ametisse nimetatakse?

Kontrollikoja liikmed nimetab ametisse nõukogu liikmesriikide valitsuste esitatud kandidaatide seast pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga. Liikmete ametiaeg kestab kuus aastat ja seda on võimalik pikendada. Liikmed peavad oma kohustusi täitma täiesti sõltumatult ning vastavalt Euroopa Liidu üldistele huvidele.

Kas liikmed osalevad ka ise auditite tegemisel?

Jah. Lisaks kontrollikoja kolleegiumi kuulumisele määratakse iga kontrollikoja liige ühte viiest auditikojast, mis on spetsialiseerunud erinevatele poliitikavaldkondadele. Need kojad võtavad vastu enamiku auditiaruandeid ja arvamusi.

Iga liige vastutab ka konkreetsete ülesannete eest, peamiselt auditi alal. Aruande koostamiseks vajaliku audititöö teevad auditikoja audiitorid. Seejärel esitleb liige aruannet vastuvõtmiseks auditikojale ja/või kolleegiumile ning pärast seda Euroopa Parlamendile ja teistele asjakohastele sidusrühmadele, kaasa arvatud meediale.

Kuidas toimub koostöö Euroopa Parlamendi, nõukogu ja liikmesriikide parlamentidega?

Kuigi me koostame ja täidame oma tööprogrammi täiesti sõltumatult, ei tööta me vaakumis. Samuti ei takista see meie koostööd oma institutsioonidest partneritega, et uurida nende teabevajadusi. Oleme loonud tihedad suhted Euroopa Parlamendiga, et saada auditiettepanekuid planeerimisprotsessi võimalikult varajases etapis. Me kuulame ka nõukogu (kes on liikmesriikide hääl) ja liikmesriikide parlamentide arvamust. Viimastel aastatel oleme saanud palju kasulikke ettepanekuid, mida me oleme ka arvesse võtnud.

Loomulikult oleme me ka pidevas dialoogis Euroopa Komisjoniga – peamise institutsiooniga, kes vastutab meie soovituste elluviimise eest.

Kuidas teeb kontrollikoda koostööd liikmesriikide auditeerimisasutustega?

Meil on tihedad tööalased suhted ELi liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutustega, seda ELi kontaktkomitee ja kahepoolsete kontaktide kaudu.

ELi kõrgeimate kontrolliasutuste audiitorid võivad meiega ühineda, kui me nende liikmesriigis läbi kohapealseid kontrolle teema.

Samuti jagame teavet ja kogemusi meie liikmesuse kaudu EUROSAIs ja INTOSAIs (vastavalt kõrgeimate kontrolliasutuste Euroopa ja rahvusvahelise organisatsioon).

Kas kontrollikoda võtab oma audititöö käigus arvesse teiste tööd?

Jah. Komisjoni ja liikmesriikide sisekontrollisüsteeme on viimastel aastatel oluliselt tugevdatud, mistõttu võime neile rohkem toetuda kulutuste korrektsuse hindamisel. Meil on praegu käsil teiste tööle tugineva auditi katseprojekt meie iga-aastase kinnitava avalduse jaoks ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas.

See aitab edendada aruandekohustust ja parandada ELi rahanduse juhtimist. Kavatseme seda lähenemisviisi laiendada kõigile ELi eelarve valdkondadele, kus on täidetud vajalikud tingimused ja kus selline lähenemisviis on kulutõhus.

Meie aastaaruanne

Mis on Euroopa Kontrollikoja roll seoses ELi eelarvega?

Kontrollime igal aastal ELi raamatupidamise aastaaruannet ja esitame oma arvamuse kahe küsimuse kohta: kas raamatupidamise aastaaruanne on täpne ja usaldusväärne, ning kui suurel hulgal on tõendeid sellest, et raha saadi või maksti välja vastavalt asjakohastele ELi ja liikmesriikide õigusnormidele.

Selle alusel koostame oma kinnitava avalduse, mille peame vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklile 287 esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kas on tõsi, et Euroopa Kontrollikoda ei ole veel ühtegi ELi raamatupidamise aastaaruannet heaks kiitnud?

Ei. Oleme juba alates aastast 2007 igal aastal kinnitanud raamatupidamise aastaaruannete usaldusväärsust (st esitanud märkusteta arvamuse). Seega jõudsime järeldusele, et raamatupidamise aastaaruanne kajastas kõigis olulistes aspektides õiglaselt ELi finantsolukorda ning aasta majandustulemusi.

Lisaks arvamusele raamatupidamise aastaaruande kohta peame oma audititöö põhjal andma arvamuse selle kohta, kas aruande aluseks olevad tehingud olid tehtud vastavalt ELi õigusnormidele.

Üks meie arvamuse aluseks olev element on meie auditi andmekogumi hinnanguline veamäär. Makseid peetakse vigadest mõjutatuks, kui neid ei oleks tohtinud ELi eelarvest välja maksta, kuna nende kasutus ei vastanud ELi ja või liikmesriikide õigusnormidele.

Maksete hinnanguline veamäär on viimastel aastatel vähenenud: 2014. aastal oli see 4,4%; 2015. aastal 3,8%; 2016. aastal 3,1%; 2017. aastal 2,4%; 2018. aastal 2,6%. Lisaks ei ole märkimisväärne osa meie auditeeritud kulutustest olnud olulisel määral vigadest mõjutatud (alates 2016. aastast). Selle põhjal oleme sellest ajast peale esitanud märkustega arvamuse.

Mis on märkusteta, märkusega ja vastupidine arvamus?

Märkusteta arvamus tähendab, et esitatud arvandmed annavad õige ja õiglase ülevaate ning järgivad finantsaruandluse eeskirju.

Märkusega arvamus tähendab, et audiitorid ei saa anda märkusteta arvamust, kuid leitud probleemid ei ole läbiva iseloomuga, st ei esine terves andmekogumis.

Vastupidine arvamus viitab ulatuslikele probleemidele.

Mis on oluline veamäär?

Meie auditimetoodika kohaselt on oluline veamäär selline veamäär, mis mõjutab tõenäoliselt finantsaruannete ja auditiaruande kasutajate otsuste tegemist. Nii kontrollikoda kui ka Euroopa Komisjon kasutavad olulisuse kindlaksmääramiseks 2% suurust piirmäära.

Kui hinnanguline veamäär oli 2%, kas see tähendab, et ligikaudu 3 miljardit eurot ELi raha on raisatud?

Ei. Selline arusaam võib olla eksitav, kuna viga ja raiskamine on kaks täiesti erinevat asja. Meie testide käigus kontrollitakse, kas ELi rahalisi vahendeid on kasutatud eesmärgipäraselt, kas kantud kulud on nõuetekohaselt arvutatud ning kas rahastamiskõlblikkuse tingimused on täidetud. Seda hinnanguline veamäär näitabki.

Osa vigade puhul oli tegemist maksetega, mis ei vastanud rahastamiskõlblikkuse tingimustele, näiteks maatükkide pindala valesti deklareerimine põllumajandustootjate poolt või teadusuuringuteks toetuse andmine ettevõttele, mis oli liigitatud väikeseks või keskmise suurusega ettevõtjaks, kuid kuulus tegelikult täies mahus suurettevõttele. Neil juhtudel võisid ELi raha siiski teatud positiivset mõju avaldada ning sellest saadi mõningast kasu, kuigi vahendite kasutusega seotud tingimusi ei täidetud täiel määral.

Teisalt võib ka osa seaduslikest ja korrektsetest kulutustest lugeda raiskamiseks, näiteks sadamataristu, mis on ehitatud ilma tulevasi kaubamahtusid piisavalt arvesse võtmata.

Kas leitud vigade puhul on tegemist pettusejuhtumitega?

Enamikul juhtudest mitte. Pettus on kasu saamise eesmärgil toime pandud tahtlik tegu. Kuigi tavapäraste auditiprotseduuridega võib olla keeruline pettust kindlaks teha, leiame me igal aastal auditeerimise käigus mõne võimaliku pettusejuhtumi.

2018. aasta auditi käigus leiti ligi 728 auditeeritud tehingu seast 9 pettusekahtluse juhtumit (2017. aastal 13). Kõigist sellistest juhtumitest teavitatakse Euroopa Pettustevastast Ametit (OLAF).

Miks on pettusekahtluse juhtumite arv kontrollikoja aastaaruandes nii väike?

Me ei otsi pettust; see ei ole meie kui ELi sõltumatu välisaudiitori roll. Teavitame kõigist pettusekahtluse juhtumitest OLAFit. OLAF uurib neid ja edastab need sõltuvalt tulemusest liikmesriikide prokuratuuridele.

Jälgime hiljem, milliseid parandusmeetmeid on komisjon ja OLAF võtnud või kas need juhtumid (sõltuvalt liikmesriikide prokuröride uurimiste tulemusest) on toonud kaasa õiguslikud sanktsioonid.

Miks ei auditeeri kontrollikoda oma aastaaruande jaoks kõiki liikmesriike?

Auditeerime ELi eelarvet ja viisi, kuidas Euroopa Komisjon seda haldab; meie audit ei ole kavandatud selleks, et koguda teavet iga liikmesriigi kohta eraldi. Avaldame oma kinnitava avalduse põhjal seega auditiarvamuse ELi tulude ja kulude korrektsuse kohta tervikuna. See selgitab, miks meie auditivalim ei sisalda (vähemalt mõnes eelarvevaldkonnas) igal aastal kõiki liikmesriike.

Samas esitame oma erihinnangute kaudu igal aastal üksikasjalikuma teabe kõigi peamiste kuluvaldkondade kohta. ​