-->

Põllumajandus ja maaelu areng

ELi poliitikas on keskne koht ühisel põllumajanduspoliitikal (ÜPP). 2019. aastal toetas EL põllumajandustootjaid rubriigi „Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad” raames enam kui 57 miljardi euroga. ELi ühe traditsioonilise poliitikavaldkonnana on ÜPP eesmärk muu hulgas toetada põllumajandustootjaid, suurendada põllumajanduse tootlikkust, kindlustada stabiilne ja taskukohane toiduga varustatus, kaitsta Euroopa Liidu põllumajandustootjaid ning säilitada maapiirkondi ja maastikke kogu ELis. Nii suures kuluvaldkonnas (ca 38% ELi aastaeelarvest) on keskne roll finantsjuhtimisel. Käsitlesime juba 2019. aastal mitut põllumajandusega seotud teemat, nagu põllumajandustootjate sissetuleku stabiliseerimine, uute kuvamistehnoloogiate kasutuselevõtt põllumajanduse jälgimiseks, mahepõllumajanduslike toodete kontrollisüsteemid, toiduainetega seotud keemilised ohud. 2020. aasta järgsele ÜPP-le seatakse uued eesmärgid, sealhulgas kohandatakse veidi sissetulekutoetust ning võetakse kasutusele rangemad keskkonna- ja kliimameetmed.

ELi audiitoritena vaatame ka tulevikku, et aidata lahendada peamisi küsimusi, millega EL tulevikus silmitsi seisab. Kooskõlas uue ÜPPga põimuvad kliimamuutuste, ressursside pärast konkureerimise ja elupaikade säilitamise teemad tulevikus üksteisega veelgi tihedamalt. Suureneb keskkonnasäästlike lahenduste olulisus kõigis ettevõtlus- ja tööstusvaldkondades, nagu transport, ehitus ja põllumajandus. Selle majanduslik mõju avaldub nii kohalikul, riiklikul kui ka kogu ELi tasandil.

Auditiülesannete valikul ja tulevikuks soovituste sõnastamisel võtame arvesse kõiki eespool loetletud tegureid.