Merekeskkonna bioloogiline mitmekesisus ja elupaikade
hävimine on Euroopa merede jaoks jätkuvalt probleem.
Käesolevas aruandes uurime, kuidas seda probleemi käsitletakse
ELi peamistes poliitikavaldkondades ja rahastamisprogrammides
Atlandi ookeani ja Vahemere ääres.
Kuigi merekeskkonna kaitsmiseks oli loodud raamistik, ei ole ELi
tegevus aidanud taastada merede head keskkonnaseisundit ega
säästvat kalapüüki kõigil meredel. ELi kaitse-eeskirjad ei ole
toonud kaasa oluliste ökosüsteemide ja elupaikade taastumist;
merekaitsealad pakuvad piiratud kaitset; sätteid, millega
kooskõlastatakse kalanduspoliitika merekaitsepoliitikaga,
kasutatakse praktikas vähe ning olemasolevaid vahendeid
kasutatakse kaitsemeetmeteks suhteliselt vähe.
Kuigi Atlandi ookeani kalavarud on mõõdetavalt paranenud, ei ole
Vahemerel seda toimunud.
Me esitame komisjonile soovitusi nende probleemide
lahendamiseks koos liikmesriikidega.
Kontrollikoja eriaruanne vastavalt ELTLi artikli 287 lõike 4 teisele
lõigule.