​

 

Finantsmäärus on põhidokument, milles on sätestatud põhimõtted ja menetlused ELi eelarve koostamiseks ja täitmiseks ning ELi rahaliste vahendite kasutamise kontrollimiseks. 

Kontrollikoja eelarve

Kontrollikoda rahastatakse Euroopa Liidu üldeelarvest. Meie eelarve moodustab vähem kui 0,1% ELi kogukulutustest ja umbes 1,5% kõigist halduskulutustest.

Meie eelarvet ja selle täitmist kirjeldatakse kontrollikoja tegevusaruandes.

Välisaudiitori aruanded Euroopa Kontrollikoja raamatupidamise aastaaruannete kohta

Meie raamatupidamise aastaaruande koostab kontrollikoja peaarvepidaja ja seda auditeerib igal aastal välisaudiitor.

Auditeeritud raamatupidamise aastaaruanne koos välisaudiitori aruannetega edastatakse konsolideerimiseks Euroopa Komisjonile. Lisaks saadetakse raamatupidamise aastaaruanne ka Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule.

Eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruanne

Selles aruandes antakse ülevaade meie eelarve täitmisest ning selgitatakse meie tegevusele olulist mõju avaldanud sündmusi. Aruanne edastatakse Euroopa Komisjonile, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule.

Volitatud eelarvevahendite käsutaja aruanne

Aruanne sisaldab teavet meie vahendite haldamise ning meie sisekontrollisüsteemide tõhususe ja tulemuslikkuse kohta. Aruanne tagab juhtkonna aruandluskohustuse täitmise nii kontrollikoja sees kui ka väljaspool, eelarvepädevate institutsioonide ees.

Aruande esitab peasekretär igal aastal vastavalt finantsmääruse artikli 74 lõikele 9; see saadetakse iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames Euroopa Komisjonile, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule.

Kontrollikoja kestlikkusaruandlus

Kestlikkusaruandlus tähendab kestlikuks muutumise nimel töötamist ning selle eesmärgi poole püüdlemisel organisatsioonis saavutatud tulemuste mõõtmist, avaldamist ning sisemistele ja välistele sidusrühmadele nende kohta aru andmist.

Kontrollikoda on võtnud kohustuse olla kestlik institutsioon ning me oleme püüdnud juba mitmeid aastaid üha jõulisemalt vähendada oma keskkonnamõju. Kestlikkus on aga midagi enamat kui lihtsalt keskkonnasäästlikkus. See tähendab ka majanduslikku mõju, eetikat ja juhtimist, õigusnormide järgimist ja eelkõige austust inimeste vastu.

Anname oma aruandes ülevaate oma tegevuse majanduslikust, keskkonnaalasest ja sotsiaalsest mõjust.

Siseauditi talitus

Kontrollikoja siseauditi talitus loodi 2002. aastal peale institutsiooni haldusreformi ning vastavalt uue finantsmääruse nr 1605/2002 raamistikule, milles võeti kasutusele usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõte. Siseaudiitori nimetamine ja roll on sätestatud finantsmääruse artiklites 98–100 ning selle rakenduseeskirjade artiklites 114–120.

Siseaudiitori nimetamine ja roll on sätestatud finantsmääruse nr 2018/1046 artiklites 117–122. 

Siseauditi talitus on oma auditite tegemisel täielikult iseseisev; selle auditid hõlmavad meie kogu tegevust ja kõiki talitusi. Siseauditi talitusel on täielik ja piiramatu juurdepääs kogu teabele, mida ta oma töö tegemiseks vajab.

Kontrollikoda esitab igal aastal Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule aruande, mis sisaldab kokkuvõtet tehtud siseauditite arvust ja liikidest, antud soovitustest ja nende soovituste põhjal võetud meetmetest.  

Siseauditi komitee

Meil on ka siseauditi küsimuste eest vastutav siseauditi komitee. See koosneb kontrollikoja liikmetest ja ühest väljastpoolt institutsiooni pärit liikmest.

Siseauditi komitee praegused liikmed on: