Finantsmäärus on põhidokument, milles on sätestatud põhimõtted ja menetlused ELi eelarve koostamiseks ja täitmiseks ning ELi rahaliste vahendite kasutamise kontrollimiseks.
Kontrollikoja eelarve
Kontrollikoda rahastatakse Euroopa Liidu üldeelarvest. Meie eelarve moodustab vähem kui 0,1% ELi kogukulutustest ja umbes 1,5% kõigist halduskulutustest.
Meie eelarvet ja selle täitmist kirjeldatakse
kontrollikoja tegevusaruandes.
Välisaudiitori aruanded Euroopa Kontrollikoja raamatupidamise aastaaruannete kohta
Meie raamatupidamise aastaaruande koostab kontrollikoja peaarvepidaja ja seda auditeerib igal aastal välisaudiitor.
Auditeeritud raamatupidamise aastaaruanne koos välisaudiitori aruannetega edastatakse konsolideerimiseks Euroopa Komisjonile. Lisaks saadetakse raamatupidamise aastaaruanne ka Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule.
Eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruanne
Selles aruandes antakse ülevaade meie eelarve täitmisest ning selgitatakse meie tegevusele olulist mõju avaldanud sündmusi. Aruanne edastatakse Euroopa Komisjonile, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule.
Volitatud eelarvevahendite käsutaja aruanne
Aruanne sisaldab teavet meie vahendite haldamise ning meie sisekontrollisüsteemide tõhususe ja tulemuslikkuse kohta. Aruanne tagab juhtkonna aruandluskohustuse täitmise nii kontrollikoja sees kui ka väljaspool, eelarvepädevate institutsioonide ees.
Aruande esitab peasekretär igal aastal vastavalt finantsmääruse artikli 74 lõikele 9; see saadetakse iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames Euroopa Komisjonile, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule.
Keskkonnaaruanne
Kontrollikoda on võtnud endale kohustuse olla kestlik institutsioon ja on sellega seoses juba mitu aastat suurendanud oma jõupingutusi keskkonnamõju minimeerimiseks.
Arvutame oma CO2 jalajälge igal aastal ning osaleme keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS). Saime 2017. aasta märtsis EMASi sertifikaadi ja rakendame edukalt keskkonnajuhtimissüsteemi kooskõlas standardi ISO 14001 ja EMASi määruse (EÜ) nr 1221/2009 (muudetud määrusega (EL) 2017/1505) sätetega.
Kestlikkusaruandlus
Kestlikkus hõlmab palju enamat kui lihtsalt rohestamine. Selle alla kuuluvad ka sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkonnategurid, eetiline käitumine ja hea valitsemistava. Seepärast oleme need väärtused oma organisatsioonikultuuri integreerinud.
Meie pühendumus kestlikkusele kajastub meie töös hea valitsemistava ja aruandekohustuse nimel, mille eesmärk on tagada avaliku sektori raha tõhus ja tulemuslik kasutamine, mis on kestlikkuse aluspõhimõtted.
Anname igal aastal aru oma tegevuse ja käitumise kestlikkuse kohta. See teave on leitav aruande „Meie tegevus“ lisas (alates aastast 2023) või eraldi aruandena (aastad 2021 ja 2022).
Siseauditi talitus
Kontrollikoja siseauditi talitus loodi 2002. aastal peale institutsiooni haldusreformi ning vastavalt uue finantsmääruse nr 1605/2002 raamistikule, milles võeti kasutusele usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõte. Siseaudiitori nimetamine ja roll on sätestatud finantsmääruse artiklites 98–100 ning selle rakenduseeskirjade artiklites 114–120.
Siseaudiitori nimetamine ja roll on sätestatud finantsmääruse nr 2018/1046 artiklites 117–122.
Siseauditi talitus on oma auditite tegemisel täielikult iseseisev; selle auditid hõlmavad meie kogu tegevust ja kõiki talitusi. Siseauditi talitusel on täielik ja piiramatu juurdepääs kogu teabele, mida ta oma töö tegemiseks vajab.
Kontrollikoda esitab igal aastal Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule aruande, mis sisaldab kokkuvõtet tehtud siseauditite arvust ja liikidest, antud soovitustest ja nende soovituste põhjal võetud meetmetest.
Siseauditi komitee
Meil on ka siseauditi küsimuste eest vastutav siseauditi komitee. See koosneb kontrollikoja liikmetest ja ühest väljastpoolt institutsiooni pärit liikmest.
Siseauditi komitee praegused liikmed on:
