Kontrollikoja eetikajuhised põhinevad sellistel väärtustel nagu sõltumatus, ausus, erapooletus, läbipaistvus ja professionaalsus. Need kehtivad kõigile kontrollikoja liikmetele ja töötajatele.

Eetikajuhised

Kontrollikoda tunnustab INTOSAI eetikakoodeksis (ISSAI 130) sätestatud nõudeid ja on lisanud need eetikajuhiste esimesse osasse, mida kohaldatakse kõigi kontrollikoja liikmete ja töötajate suhtes. Eetikajuhiste eesmärk on tagada nii audititöö kui ka asutuse juhtimise igapäevaste otsuste kooskõla INTOSAI eetikakoodeksis sätestatud põhimõtetega. Suuniste teises osas keskendutakse eetilistele kohustustele, mida kohaldatakse ametnike personalieeskirjade kohaldamisalasse kuuluvate töötajate suhtes.

Euroopa Kontrollikoja liikmete käitumisjuhend

Kontrollikoja liikmete suhtes kohaldatakse käitumisjuhendit, milles sätestatakse nende kohustus järgida järgmisi eetikapõhimõtteid: ausus, sõltumatus, objektiivsus, pädevus, ametialane käitumine, konfidentsiaalsus ja läbipaistvus, väärikus, pühendumus, lojaalsus, diskreetsus ja kollegiaalsus.

Kontrollikoda avaldab liikmete huvide deklaratsioonid ja huvide konfliktide puudumise deklaratsioonid rubriigis Organisatsioon.

Euroopa Kontrollikoja eetikaraamistiku hindamine

Euroopa Kontrollikoja eetikaraamistiku vastastikuse eksperdihindamise tegid 2019. aastal Poola ja Horvaatia kõrgeimad kontrolliasutused, mis on mõlemad selles valdkonnas kogenud. Vastastikuses eksperthinnangus järeldati, et kontrollikoda on kehtestanud põhjalikud normid, eriti oma kõigile töötajatele kehtivate eetikajuhistega ja liikmetele kehtiva käitumisjuhendiga. Vastastikuse eksperdihindamise rühm esitas siiski mõned soovitused, kuidas muuta kontrollikoja eetikaraamistik veel selgemaks ja sidusamaks ning kuidas seda pidevalt parandada.

Kontrollikoja eetikaraamistiku täiendav läbivaatamine viidi lõpule 2022. aastal. Pärast väliskonsultandi hindamist, kes esitas mitmeid soovitusi eri valdkondades, ajakohastati kontrollikoja eetikajuhised.

Eetikakomitee

Eetikakomitee koosneb kolmest liikmest, kelle kontrollikoda nimetab presidendi ettepanekul ametisse kolmeks aastaks (ametiaega võib pikendada): kaks kontrollikoja liiget ning üks välisliige, kes valitakse tema võimete, kogemuste ja kutseoskuste alusel.

Eetikakomitee arutab mistahes eetilist laadi küsimusi, mida peetakse kontrollikoja standardite ja maine seisukohast oluliseks; muu hulgas hindab komitee kontrollikoja liikmete institutsioonivälist tegevust.

Püsiliikmed:

  • George Marius Hyzler, kontrollikoja liige
  • Lefteris Christoforou, kontrollikoja liige
  • Melchior Wathelet, endine Euroopa Liidu Kohtu kohtujurist

Asendusliikmed:

  • François-Roger Cazala, kontrollikoja liige
  • Nikolaos Milionis, kontrollikoja liige
  • Maria Eugénia Martins de Nazaré Ribeiro, endine Üldkohtu kohtunik

Eetikanõunikud

Peasekretär nimetab kontrollikoja töötajate seast ametisse eetikanõunikud.

Kõik institutsiooni töötajad võivad küsida nõunikelt konfidentsiaalset ja erapooletut nõustamist järgmistes küsimustes:

  • töötajatelt eeldatavad väärtused ja põhimõtted (nt sõltumatus, ausus, erapooletus, professionaalsus);
  • konkreetsed tundlikud teemad (nt tegelikud või näilised huvide konfliktid, kingituste vastuvõtmine jne);

Kingitused ja hüved

Kontrollikoja liikmed ei tohi vastu võtta kingitusi, mille väärtus ületab 150 eurot. Kui liikmetele tehakse diplomaatilisest tavast tingituna kingitusi, mille väärtus ületab nimetatud summa, peavad nad need üle andma peasekretärile. Kontrollikoja sekretariaat peab pidama enam kui 150 eurose väärtusega kingituste registrit, mis tuleb sellesisulise taotluse korral avalikkusele kättesaadavaks teha. Kontrollikoja liikmed ei tohi oma ametiajal saada tasu mistahes institutsioonivälise tegevuse ega avaldatud väljaannete eest. Kui tasu saadakse, tuleb see annetada heategevuseks.

Kontrollikoja töötajad ei tohi kolmandatelt pooltelt vastu võtta kingitusi ega saada muid hüvesid (nt eined, ööbimiskulud või mistahes muud eelised), mille rahaline väärtus on suurem kui 50 eurot. 50–150 euro suurusi kingitusi võib vastu võtta üksnes ametisse nimetava asutuse või ametiisiku loal.

Seotud dokumendid

Kõrgemate ametnike kutsealane tegevus pärast teenistusest lahkumist

Personalieeskirjade artikli 16 alusel on ametnik ka pärast teenistusest lahkumist kohustatud käituma ausameelselt ja diskreetselt teatavate ametissenimetamiste puhul või soodustuste vastuvõtmisel. Ametnikud, kes kavatsevad hakata tegelema kutsealase tegevusega kahe aasta jooksul pärast teenistusest lahkumist, peavad teatama sellest oma institutsioonile, et institutsioon saaks otsustada, kas tegevus keelata või anda nõusolek (vajaduse korral teatud piirangutega).

Lisaks on endiste kõrgemate ametnike puhul personalieeskirjade artikli 16 kolmandas lõigus sätestatud, et ametisse nimetav asutus keelab neil 12 kuu jooksul pärast teenistusest lahkumist tegeleda oma endise institutsiooni töötajatele suunatud lobi- või nõustamistegevusega oma ettevõtte, klientide või tööandjate heaks küsimustes, mille eest nad olid vastutavad viimasel kolmel teenistusaastal.

Personalieeskirjade artikli 16 neljas lõik näeb ette, et kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2018/1725 peavad kõik institutsioonid kord aastas avaldama kolmanda lõigu kohaldamist käsitleva teabe, sealhulgas hinnatud juhtude loetelu.

Teave kontrollikoja kõrgemate ametnike kutsealase tegevuse kohta pärast teenistusest lahkumist on esitatud selles aruandes:

Teatis teenistusest lahkunud kõrgemate ametnike kutsealast tegevust käsitleva teabe avaldamise kohta (personalieeskirjade artikli 16 kolmas ja neljas lõik) – 2022. aasta​ aastaaruanne.

Seotud lingid