No
No

EL täidab endale seatud eesmärke poliitikasuundade rakendamise kaudu. Liit rahastab neid poliitikasuundi oma eelarvest. Kontrollikoja töö hõlmab eelarve ja sellest rahastatavate poliitikasuundade auditeerimist.

Milleks raha kasutatakse?

Mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 kulutab EL oluliselt rohkem kui eelmisel programmitöö perioodil 2014–2020. Selle aja jooksul saab EL kulutada 1,8 triljonit eurot (väljendatuna 2018. aasta hindades). Lisaks läbivaadatud mitmeaastasele finantsraamistikule 2021–2027 (1,1 triljonit eurot) hõlmab see kuni 750 miljardit eurot Euroopa taasterahastu algatuse (NGEU) vahendeid, mis on ELi vastus COVID-19 kriisile. 27 liikmesriiki nõustusid seda taastekava osaliselt rahastama ka valitsemissektori võlakirjade emiteerimise kaudu. Need otsused tähistavad tõeliselt märgilist muutust ELi rahanduses.

Next generation EU
© Euroopa Liidu

ELi mitmeaastase finantsraamistiku iga-aastased kulutused moodustavad ligikaudu 1% liidu kogurahvatulust. Kui võrrelda seda liikmesriikide avaliku sektori kulutustega, siis need moodustavad ELi 27 liikmesriigis ligikaudu 50% kogurahvatulust.

ELi kulutused toimivad järgnevalt: iga seitsme aasta järel võtab Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Parlamendi nõusolekul vastu üldise kulutuste kava, millega reguleeritakse kõigi ELi poliitikavaldkondade järgneva seitsme aasta kulutusi. Igal aastal esitab Euroopa Komisjon ELi aastaeelarve. Komisjoni poolt iga poliitikavaldkonna jaoks kavandatud summad peavad jääma mitmeaastases finantsraamistikus asjaomaseks aastaks kehtestatud ülemmäära piiresse.

Mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 nähakse ette maksed kogusummas 1074 miljardit eurot (2018. aasta hindades), mis on ligikaudu 153 miljardit eurot aastas. Kulutused tehakse järgmistes rubriikides (täiendava teabe saamiseks klõpsake siin).

  1. Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond
  2. Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused
  3. Loodusvarad ja keskkond
  4. Ränne ja piirihaldus
  5. Julgeolek ja kaitse
  6. Naabrus ja maailm
  7. Euroopa avalik haldus

Suurim osa ELi mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 eelarve kulutustest läheb ühtekuuluvusele, vastupanuvõimele ja väärtustele (35% eelarvevahenditest), loodusvaradele ja keskkonnale (33%) ning ühtsele turule, innovatsioonile ja digitaalvaldkonnale (12%).

Lisaks mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 eelarvele suurendatakse kulutusi NGEU vahendite abil, mida kasutatakse uute ja juba kavandatud ELi täiendavate eelarveinstrumentide kaudu summas kuni 750 miljardit eurot (2018. aasta hindades laenude ja tagastamatu toetuse kujul). Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist, mis on NGEU kõige olulisem koostisosa, tehakse liikmesriikide reformide ja investeeringute toetamiseks laenude ja tagastamatute toetustena kättesaadavaks 672,5 miljardit eurot. Taaste- ja vastupidavusrahastu järgib muudest toetusinstrumentidest erinevat rahastamismudelit. Liikmesriigid saavad vahendeid pigem reformide ja investeeringute tegemisel saavutatud vahe-eesmärkide ja sihtide põhjal, mitte juba kantud kulude hüvitamiseks. Viie programmi puhul (maaelu areng, õiglase ülemineku fond, InvestEU, RescEU, programm „Euroopa horisont“) täiendatakse NGEU vahenditega mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 juba olemasolevat rahastamist, samas kui ühe programmi näol (REACT EU) on tegu uue algatusega.

Kust on rahalised vahendid pärit?

Liikmesriigid on otsustanud, et mitmest allikast saadav tulu kantakse automaatselt ELi tuludesse. Neist allikatest saadavat tulu nimetatakse omavahenditeks. Omavahenditest saadav tulu pärineb peamiselt ELi välispiiridel kogutud tollimaksudest, iga liikmesriigi kogurahvatulul põhinevast tulust ja riikide käibemaksutulust. Erinevalt tavapärasest mitmeaastasest finantsraamistikust saadakse NGEU rahastamine vahenditest, mille Euroopa Komisjon laenab ELi nimel kapitaliturgudelt. Uued omavahendid on kavandatud selleks, et katta osa ELi kulutustest, mis on vajalikud NGEU vahendite tagasimaksmiseks.

Kes raha haldab?

Euroopa Komisjonil on üldine vastutus ELi eelarve rakendamise eest. Enamikku rahastamisprogrammidest hallatakse aga koos liikmesriikide valitsustega, nii et vastutus nende eest on jagatud liikmesriikide valitsuste ja Euroopa Komisjoni vahel. Euroopa Komisjon täidab taaste- ja vastupidavusrahastut eelarve otsese täitmise raames koos liikmesriikide kui toetusesaajatega. Vahendid makstakse välja otse liikmesriikidele nende riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamisel tehtud edusammude alusel, mida hindab Euroopa Komisjon ja mille seejärel kiidab heaks Euroopa Liidu Nõukogu.

Kes kontrollib ELi eelarve kasutamist?

European Parliament
Euroopa Parlamendiga - © Euroopa Liidu
Fotode allikas: EP/Genevieve ENGEL

Euroopa Parlament esindab ELi kodanikke. Osa parlamendi ülesannetest on veenduda igal aastal, et Euroopa Komisjon on hallanud oma vastutusalasse kuuluvat ELi raha õigesti. Selleks kontrollib Euroopa Parlament tähelepanelikult eelarve täitmist, tuginedes Euroopa Komisjoni koostatud raamatupidamise aastaaruandele. Kui parlament on veendunud, et raamatupidamise aastaaruanne on täpne ja vahendid nõuetekohaselt kulutatud, kiidab ta selle ametlikult heaks (seda nimetatakse eelarve täitmisele heakskiidu andmiseks). Siit algab kontrollikoja roll, kes esitab arvamuse ELi raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Euroopa Parlament viitab meie auditiarvamusele, kui ta otsustab, kas raamatupidamise aastaaruanne ELi kodanike nimel heaks kiita.

Milliseid vahendeid kontrollikoda auditeerib?

Auditeerime oma kinnitava avalduse koostamise raames igal aastal ELi eelarve tulusid ja kulusid. Esitame arvamuse selle kohta, kas ELi raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning kas selle aluseks olevad tehingud vastavad reeglitele. Avaldame selle töö tulemused oma aastaaruandes ja iga-aastastes eriaruannetes.

Taaste- ja vastupidavusrahastu kulude korrektsuse kohta esitame me eraldi arvamuse.

Teeme ka muid auditeid (auditeerides peamiselt tulemuslikkust, mis tähendab raha tarka kulutamist, st kokkuhoidlikkust, tõhusust ja tulemuslikkust) ELi toetatavate konkreetsete kulu- ja poliitikavaldkondade ning eelarve- ja juhtimisteemade kohta, ning avaldame nende tulemused eriaruannetes.

Seotud lingid