Euroopa Kontrollikoja täna avaldatud 2018. aasta aastaaruande kohaselt annab ELi raamatupidamise aastaaruanne ELi finantsseisundist õige ja õiglase ülevaate. Kolmandat aastat järjest väljastavad audiitorid raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate finantstehingute korrektsuse kohta märkustega arvamuse. See kajastab asjaolu, et oluline osa ELi 2018. aasta kuludest ei olnud olulisel määral vigadest mõjutatud ning et sellised vead ei esine kuluvaldkondades enam läbivalt. Samal ajal esineb audiitorite sõnul jätkuvalt probleeme suure riskiga kuluvaldkondades, nagu maaelu areng ja ühtekuuluvus.
„Tänu oma finantsjuhtimise paranemisele täidab EL nüüd avaliku sektori raha kasutamisel rangeid vastutus- ja läbipaistvusnõudeid. Me eeldame, et tööd alustav komisjon ja liikmesriigid jätkavad neid jõupingutusi,“ ütles kontrollikoja president Klaus-Heiner Lehne. „Uue seadusandliku perioodi ja uue finantsplaneerimise perioodi algus annab selleks hea võimaluse. Poliitikakujundajad peaksid seda ära kasutama, et keskendada ELi poliitika ja kulutused tulemuste saavutamisele ja lisaväärtuse loomisele.“
Õigusnormide rikkumised ELi kulutustes on püsinud kahe viimase aastaga samas vahemikus. Audiitorite hinnangul on 2018. aasta kulude veamäär 2,6% (2017. aastal 2,4% ja 2016. aastal 3,1%). Vigu leiti peamiselt suure riskiga kuluvaldkondades, nagu maaelu areng ja ühtekuuluvus, kus tehakse ELi eelarvest makseid toetusesaajate kantud kulude hüvitamiseks. Nende kuluvaldkondade suhtes kohaldatakse keerukaid eeskirju ja toetuskõlblikkuskriteeriume, mis võivad anda alust vigade tekkeks.
Audiitorid rõhutavad, et nüüd, kus ELi institutsioonide etteotsa on asunud uued juhid ja valitud on uus Euroopa Parlament, seisab EL tähtsa valiku ees ja peab kasutama tekkinud võimalusi tulemuste saavutamiseks. ELi eelarve moodustab 1% kõigi liikmesriikide kogurahvatulust ning on väga oluline, et ELi kulutused mitte ainult ei vastaks eeskirjadele, vaid annaksid ka tulemusi.
Audiitorid rõhutavad ka ELi eelarve haldamise ja finantsjuhtimise ees seisvaid probleeme, mis on eriti olulised, arvestades uut pikaajalist eelarvetsüklit. Liikmesriikide suutlikkus kasutada struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid, mis moodustavad peaaegu poole praegusest mitmeaastasest finantsraamistikust, on jätkuvalt väike, ehkki 2018. aastal protsess hoogustus ja maksetaotlusi esitati tunduvalt rohkem. Komisjon peab võtma meetmeid, et vältida liigset survet maksevajadustele uue mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) alguses, mille võivad põhjustada praeguse mitmeaastase finantsraamistiku hilinenud maksetaotlused. Lisaks suurendab ELi eelarvest toetatavate tagatiste kasv (2018. aasta lõpus 92,8 miljardit eurot) eelarve riskipositsiooni, mida komisjon peab uue mitmeaastase finantsraamistiku raames käsitlema.