No
No
 

Euroopa Kontrollikoda on olnud ELi välisaudiitor alates ajast, mil ta asutati aasta oktoobris. Sellest ajast peale oleme teinud tööd selle nimel, et parandada ELi rahaliste vahendite haldamist ja anda sõltumatu kindlus selle kohta, et EL on kogunud ja kasutanud oma raha vastavalt eeskirjadele.

  • Vajadus ELi rahaliste vahendite väliskontrolli järele

    Kui Euroopa Ühendus asutati, loodi selle rahaliste vahendite kontrollimiseks väike auditinõukogu. Aastate möödudes kasvas ühenduse eelarve ja Euroopa Parlament võttis vastutuse eelarvekontrolli eest. Selgus, et auditinõukogul ei ole enam piisavalt volitusi ega ressursse oma ülesannete täitmiseks.

  • Kontrollikojast saab Euroopa Ühenduse finantsalane südametunnistus

    Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni esimees Heinrich Aigner tunnistas, et Euroopa Ühenduse auditikord sisaldas puudusi ja oli selle poolt, et luua tõeliselt sõltumatu välisauditiasutus. Selle tulemusel loodi Euroopa Kontrollikoda. Kontrollikoda asutati , Brüsseli lepinguga ja ta alustas tööd aasta oktoobris. Tema peakorter asub Luxembourgis. Euroopa Kohtu president Hans Kutscher nimetas tol ajal kontrollikoda ühenduse rahaliseks südametunnistuseks.

  • Kontrollikojast saab ELi institutsioon

    Maastrichti leping, mis andis kontrollikojale Euroopa Liidu täieõigusliku institutsiooni staatuse. Kontrollikoja võrdsustamine komisjoni, nõukogu ja parlamendiga suurendas tema sõltumatust ja volitusi. Maastrichti lepinguga anti kontrollikojale ka ülesanne teha igal aastal kinnitav avaldus ELi raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse.kohta.

  • Euroopa Kontrollikoda laiendab oma auditeerimisvolitusi

    Kontrollikoja rolli tugevdati veelgi Amsterdami lepinguga, mis jõustus 1999. aastal. Selle lepinguga laiendati kontrollikoja auditivolitusi enamatele poliitikavaldkondadele ja muudeti ametlikuks kontrollikoja roll pettusevastases võitluses.

  • Kontrollikoda alustab tihedamat koostööd liikmesriikidega

    aastal allkirjastatud Nice’i lepingus rõhutati, et kontrollikoja jaoks on oluline teha koostööd liikmesriikide auditeerimisasutustega.

    jõustunud Lissaboni lepinguga kinnitati kontrollikoja volitusi. Sellega muudeti ka ELi vahendite haldamise ja kontrollimise viisi, tugevdades Euroopa Parlamendi kui eelarvepädeva institutsiooni rolli ja rõhutades liikmesriikide vastutust eelarve täitmise eest.

  • Täna

    Kontrollikoda arendab oma tegevust nii, et see vastaks üha suureneva ELi vajadustele

    Euroopa Kontrollikoja struktuuri on edasi arendatud vastavalt muutuva ELi vajadustele. aastal oli kontrollikojal 9 liiget ja 120 töötajat ning nüüd on tal 27 liiget ja peaaegu 900 töötajat kõigist liikmesriikidest.

    Alates oma loomisest aastal on kontrollikoda püüdnud kaasa aidata ELi finantsjuhtimise parandamisele, koostades kvaliteetseid päevakajalisi väljaandeid. Selle aja jooksul on ELiga liitunud uusi liikmesriike, ta on võtnud endale uusi kohustusi, suurendanud eelarvet ja loonud Euroopa tasandil uusi asutusi – seda kõike võetakse meie töös arvesse.

    Meie väljaannete arv on märkimisväärselt kasvanud võrreldes meie esimese tegevusaastaga, mil avaldasime vaid kaks arvamust. Avaldame nüüd aastaaruandeid, kinnitavaid avaldusi, iga-aastaseid eriaruandeid, eriaruandeid, arvamusi ja ülevaateid. Viimastel aastatel oleme hakanud pöörama rohkem tähelepanu ELi poliitika tulemuste auditeerimisele ja tulemuslikkuse parandamisele suunatud nõustamisele.

Teemakohased lingid