Kuna küberkuritegevuse ja -rünnete oht on viimastel aastatel suurenenud, on audiitorid kogu
Euroopa Liidus pööranud üha suuremat tähelepanu elutähtsate infosüsteemide ja digitaristute
vastupidavusele. ELi kõrgeimate kontrolliasutuste kontaktkomitee täna avaldatud
küberturvalisuse auditikompendiumis antakse ülevaade nende asjaomasest audititööst selles
valdkonnas.
Küberintsidendid võivad olla tahtlikud või tahtmatud ning ulatuda teabe juhuslikust
avalikustamisest ettevõtete ja elutähtsa taristu ründamise, isikuandmete varguse või isegi
demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas valimistesse sekkumiseni ning üldiste
desinformatsiooni levitamise kampaaniateni, et mõjutada avalikke arutelusid. Küberturvalisus oli
meie ühiskonna jaoks väga oluline juba enne COVID-19 puhangut. Kuid pandeemia tagajärjed,
millega me silmitsi seisame, süvendavad küberohte veelgi. Suur osa äritegevusest ja avalikest
teenustest on läinud kontoritöölt üle kaugtööle, samas kui valeuudised ja vandenõuteooriad on
levinud rohkem kui kunagi varem.
Elutähtsate infosüsteemide ja digitaaltaristute kaitsmine küberrünnete eest on seega muutunud
ELi ja selle liikmesriikide jaoks üha kasvavaks strateegiliseks väljakutseks. Küsimus ei ole enam
selles, kas küberründed toimuvad, vaid selles, kuidas ja millal need toimuvad. See puudutab meid
kõiki – üksikisikuid, ettevõtjaid ja riigiasutusi.
„COVID-19 kriis on pannud proovile meie ühiskonna majandusliku ja sotsiaalse struktuuri.
Arvestades meie sõltuvust infotehnoloogiast, võib nn küberkriis kujuneda järgmiseks
pandeemiaks,“ ütles Euroopa Kontrollikoja president Klaus-Heiner Lehne. „Digitaalse
autonoomia poole püüdlemine ning küberohtudest ja välistest desinformatsiooni levitamise
kampaaniatest tulenevate probleemide lahendamine on kahtlemata jätkuvalt meie igapäevaelu osa ning jääb järgmisel aastakümnel poliitilisse tegevuskavasse. Seetõttu on oluline suurendada kõigis ELi liikmesriikides teadlikkust hiljutistest küberturvalisuse alastest auditileidudest.“