Era- ja avaliku sektori osalejate suutlikkus võtta kasutusele ja arendada tipptasemel tehnoloogiat on ELi liikmesriikide vahel väga erinev. Selle innovatsioonilõhe vähendamiseks püüab EL üha enam tagada aktiivsemat osalemist oma teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogrammides, kehtestab erimeetmeid väheinnovatiivsete riikide potentsiaali vallandamiseks ning edendab koostoimet Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega. Euroopa Kontrollikoda viib läbi auditi, et hinnata meetmeid, mida Euroopa Komisjon on võtnud programmi „Horisont 2020“ suurema osalemise eesmärgi saavutamiseks.
Teadusuuringud ja innovatsioon on tootlikkuse ja majandusliku konkurentsivõime oluline osa. Ligikaudu kaks kolmandikku Euroopa viimaste aastakümnete majanduskasvust on saavutatud tänu tehnoloogilisele innovatsioonile ja kolmandik kõigist Euroopa töökohtadest on nüüd teadmistepõhistes tööstusharudes. Üks ELi poliitilisi eesmärke on teadus- ja innovatsioonitegevuse ühtlane jaotumine liikmesriikide vahel.
Programm „Horisont 2020“ on ELi kaheksas teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm. Selle raames kaasrahastatakse tipptasemel teaduse ja innovatsiooni koostööprojekte liikmesriikides ja partnerriikides. See on ka strateegia „Euroopa 2020“ ja Euroopa teadusruumi eesmärkide saavutamise peamine rahastamisvahend. Viimane algatati 2000. aastal, et luua teadusuuringute, innovatsiooni ja tehnoloogia ühtne ja piirideta turg kogu ELis. 2013. aastal loodud programm „Horisont 2020“ on keskendunud üha enam tipptasemel teadmiste levitamisele ja
väheinnovatiivsete riikide aktiivsemale osalemisele, pakkudes neile täiendavat toetust poliitika
kujundamiseks, suutlikkuse suurendamiseks ning sidemete loomiseks juhtivate teadusasutuste ja
vähetulemuslike piirkondade vahel. Nende meetmete rahastamiseks kasutati lisaks programmi
„Horisont 2020“ rahastusele ka Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde, mille eesmärk on
tugevdada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ELis.
„Eri liikmesriikide era- ja avaliku sektori osalejate vahel on teadustulemuste ja
innovatsioonisuutlikkuse seisukohast püsiv lõhe. See lõhe innovatsioonivaldkonna juhtivate ja
kehvade tulemustega riikide vahel takistab ELil oma potentsiaali täielikult ära kasutamast ning
ohustab ELi majanduskasvu, jõukust ja sotsiaalset stabiilsust,“ ütles auditi eest vastutav
kontrollikoja liige Ivana Maletić. „Auditi eesmärk on hinnata, kas komisjoni tegevus – näiteks
programmi „Horisont 2020“ raames ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega koostoime
edendamise kaudu – on aidanud vähendada teadusuuringute ja innovatsiooni lõhet ELis.“