Euroopa Kontrollikoja avaldatud aruande kohaselt on ELi tegevusel olnud vaid piiratud mõju õigusriigi toimimiseks vajalike reformide edenemisele Lääne-Balkani riikides. Piirkonnas on tehtud mõningaid tehnilisi ja sisulisi reforme. Ebapiisava poliitilise tahte ja pühendumuse kontekstis ei ole ELi toetus aga olnud audiitorite sõnul kaugeltki küllaldane selleks, et kõrvaldada probleemid sellistes valdkondades nagu kohtusüsteemi sõltumatus, võimu koondumine, poliitiline sekkumine ja korruptsioon.
Albaania, Montenegro, Põhja-Makedoonia ja Serbia on ELi kandidaatriigid, Bosnia ja Hertsegoviina ning Kosovo aga võimalikud kandidaatriigid. Neil kõigil on aga endiselt probleeme õigusriigi toimimise ja põhiõigustega. EL on juba enam kui kahe aastakümne vältel püüdnud neid aidata reformide elluviimisel. ELi toetus koosneb kahest teineteisega põimunud osast: rahaline toetus (aastatel 2014–2020 ligikaudu 700 miljonit eurot) ja poliitiline dialoog. Kontrollikoja aruande eesmärk on teha kindlaks, kas see toetus on oma eesmärgi täitnud.
ELi prioriteedid õigusriigi põhimõtte järgimiseks Lääne-Balkani riikides on selged ning nende põhjal on üldiselt võetud ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) konkreetseid meetmeid. Audiitorid järeldavad siiski, et liidu tegevuse jätkusuutlikku mõju ohustavad peamised riskid on endiselt ebapiisavalt maandatud. Selliste oluliste probleemidega nagu nõrk haldussuutlikkus ja puuduv poliitiline tahe (mis on mõlemad olulised) tegeletakse liiga vähe ja need meetmed on sageli ebatõhusad. Lisaks juhivad audiitorid tähelepanu projektide rahastamise ja rakendamise eeltingimuste ebajärjekindlale kohaldamisele. Lisaks on EL liiga harva kasutanud võimalust abi peatada, kui abisaaja ei järgi demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste austamise aluspõhimõtteid. Audiitorid märgivad ka, et ELi toetus kodanikuühiskonna tegevusele ei ole piisav selleks, et täita sektori vajadusi ja põhineb peamiselt lühiajalistel projektidel.
„ELi toetus õigusriigi toimimisele Lääne-Balkani riikides ei ole ilmselgelt olnud edukas suuremate muutuste saavutamisel,“ ütles aruande eest vastutav Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts. „Viimase 20 aasta jooksul tehtud tagasihoidlikud edusammud ohustavad ühinemisprotsessi raames antava ELi toetuse üldist jätkusuutlikkust. Pidevad reformid kaotavad usaldusväärsuse, kui need ei anna käegakatsutavaid tulemusi.“