Täna avaldatud eriaruandes kutsub Euroopa Kontrollikoda üles selgitama ELi fondide panust ettevõtete energiatõhususse. Audiitorid järeldavad, et ELi rahastamine ei ole ikka veel piisavalt ärivajadustega seotud. Ehkki praeguse seireraamistiku alusel pole ELi rahastamise eeldatavaid tulemusi võimalik hinnata, annavad need tõenäoliselt vaid tagasihoidliku panuse ELi energiatõhususe eesmärkide saavutamisse. Muu hulgas leidsid audiitorid tõendeid selle kohta, et paljud projektid oleks ellu viidud ka ilma avaliku sektori toetuseta.
ELi eesmärk on saada 2050. aastaks CO2-neutraalseks ja energiatõhusus on oluline osa sellest eesmärgist. Edaspidi tuleks aga teha veel märkimisväärseid jõupingutusi ja ettevõtetel on selles oluline roll. Sellest tulenevalt eraldas EL lisaks liikmesriikide meetmetele märkimisväärsel hulgal rahalisi vahendeid, et toetada ettevõtete energiatõhususe parandamist aastatel 2014–2020.
Audiitorid juhivad tähelepanu asjaolule, et ELi ühtekuuluvuspoliitika kavandatud toetus on viimastel aastatel vähenenud – 3,2 miljardilt eurolt 2016. aastal 2,4 miljardi euroni 2020. aastal. Lisaks on enamik kulutusi koondunud vaid vähestesse liikmesriikidesse. Ligikaudu kaks kolmandikku ettevõtete energiatõhususele eraldatud vahenditest kulutatakse vaid viies liikmesriigis (Tšehhi Vabariik, Poola, Saksamaa, Itaalia ja Bulgaaria).
„Ettevõtete energiatõhususe parandamine, olenemata sellest, millises sektoris nad tegutsevad, on väga oluline, kui EL soovib saavutada oma eesmärgi vähendada heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55%,“ ütles aruande eest vastutav Euroopa Kontrollikoja liige Samo Jereb. „ELi rahastamise tegelik mõju ettevõtete energiatõhususele jääb siiski ebaselgeks.“