Euroopa Kontrollikoja aruande kohaselt on ELi edusammud olnud elektriturgude ühendamisel hoolimata ambitsioonikatest projektidest ja mõningatest jõupingutustest aeglased, et tagada kodanikele ja ettevõtetele juurdepääs odavale elektrienergiale. Viivitused liikmesriikide elektriturgude liitmisel on kuhjunud ELi juhtimisraamistiku puuduste ja piiriülest kaubandust võimaldavate regulatiivsete vahendite keeruka süsteemi tõttu, mis on aeglustanud turueeskirjade rakendamist. Euroopa Komisjoni ja ACERi (ELi energeetikaamet) turujärelevalve ei ole samuti piisavaid parandusi kaasa toonud. Järelevalvemeetmed kuritarvitamise ja manipuleerimise piiramiseks ei ole piisavalt ranged, mis tähendab, et peamine risk ELi elektriturul jääb lõpptarbijate kanda.
1996. aastal alustas EL keerukat projekti liikmesriikide elektriturgude täielikuks integreerimiseks. Selle eesmärk oli pakkuda tarbijatele kõige odavamaid võimalikke elektrihindu ja muuta ELi energiavarustus turvalisemaks. Ligi kümme aastat pärast projekti kavandatud valmimist 2014. aastal reguleerib turgu aga endiselt 27 riiklikku raamistikku. Nagu praegune energiakriis on ilmekalt välja toonud, erinevad hulgihinnad liikmesriigiti märkimisväärselt ning jaehindu mõjutavad endiselt tugevalt liikmesriikide maksumäärad ja võrgutasud, mitte avatus konkurentsile.
„Hoolimata ELi seatud teretulnud ja vajalikust eesmärgist tuleks Euroopa elektriturge tunduvalt rohkem integreerida,“ ütles auditit juhtinud kontrollikoja liige Mihails Kozlovs. „Energia- ja elukalliduse kriis, millega ELi kodanikud praegu silmitsi seisavad, on ELi elektrienergia siseturu loomise vajaduse veelgi pakilisemaks muutnud.“